Kes võivad muusikateraapiast abi saada?

Muusikateraapia rakendusvaldkonnad:

  • PSÜHHOTERAAPIA valdkonnas rakendatakse muusikateraapias peamiselt psühhodünaamilist lähenemist. Muusikateraapia saab abiks olla meeleoluhäirete, ärevushäirete, posttraumaatilise stressihäire, sõltuvusprobleemide, psühhootiliste häirete jms puhul. Peamiste meetoditena võib nimetada ülemaailmselt tunnustatud aktiivse muusikateraapia meetodit Analüütiline Muusikateraapia (Analytical Music Therapy, AMT, Mary Priestley) ja retseptiivset meetodit Juhitud Kujutlused ja Muusika – Bonny Meetod (The Bonny Method of Guided Imagery and Music).
  • ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE suunatud muusikateraapia põhineb enamasti biheivioristlikule lähenemisele. Eesmärgistatakse sotsiaalsete oskuste arendamine, aistingute ja tajude, tähelepanu- ja keskendumisvõime arendamine, tundeelu korrastamine, motoorsete oskuste ja kehatunnetuse parandamine jms. Muusikateraapiat saab rakendada töös nii vaimsete kui füüsiliste puuetega inimestega, sh autismi, sensoorsete häirete, kõnehäirete, Rett sündroomi, PCI jms puhul. Rahvusvaheliselt tunnustatuim meetod selles valdkonnas on P. Nordoffi-C. Robbinsi Loov Muusikateraapia (Creative Music Therapy)
  • MEDITSIINIS rakendatakse muusikat peamiselt füsioloogiliste muutuste esilekutsumiseks toetavana meditsiinilisele ravile (Music Medicine), eesmärgistades valu vähendamise, lõdvestumise-tasakaalustumise või neuroloogilise rehabilitatsiooni. Siin ei ole tegemist tavamõistes muusikateraapiaga, vaid muusika teraapilise rakendamisega, põhinedes teaduslikult tõestatud muusika toime printsiipidele. Muusikat kasutatakse meditsiinis tulemuslikult sünnitusel, vastsündinute adapteerumise parandamisel, kohaliku tuimestusega operatsioonidel, intensiivravis, stomatoloogias, pulmonoloogias, onkoloogias, füüsilises ja kognitiivses rehabilitatsioonis (Neurological Music Therapy, NMT) ja mitmel pool mujal. Muusikateraapiat selle tavatähenduses (tegemist teraapiaprotsessiga ning klient-terapeut-muusika suhtega) saab meditsiinikontekstis samuti edukalt rakendada (Medical Music Therapy), häid tulemusi on saavutatud koomapatsientidega tegelemisel, laste, parandamatute haigete jt ravi toetamisel.

PREVENTIIVNE (ENNETAV) MUUSIKATERAAPIA kogub järjest enam populaarsust – see on muusikateraapia tavalisele inimesele, kes otsib oma teed, keda on tabanud stress või läbipõlemine, kes on sattunud mõnda elukriisi (lähedase kaotus, lahkuminek, töö kaotus, enda või lähedase raske haigus vms), kes soovib parandada enesetunnetust ja endas paremale selgusele jõuda, et elada täisväärtuslikumat elu. Muusikateraapiale tervikuna on omane ressursile orienteeritus. Nii püütakse ka teraapia käigus aidata kliendil leida endast juba olemasolevad jõuvarud ja väärtused ning need enda kasuks tööle rakendada.

 

Muusika teraapiline kasutamine ei ole limiteeritud spetsiifilise ravivaldkonnaga, samuti puuduvad vanuselised piirangud. Muusikateraapiat saab rakendada stressiga toimetuleku parandamisest raskete psüühikahäirete ravini, kriisiseisundite leevendamisest enesearendamiseni, vaimsete ja füüsiliste puuetega inimestest koomapatsientideni, enneaegsetest vastsündinutest eakateni.

Muusikat saab tervist edendavalt ja loovust soodustavalt rakendada ka väljaspool teraapiakonteksti. Muusikateraapia-alased teadmised ja oskused annavad lisadimensiooni sotsiaaltöötajatele, psühholoogidele, lasteaia- ja kooliõpetajate, meedikutele, kehakultuuri ja rekreatsioonieriala spetsialistidele, rääkimata kunstierialadest ja professionaalsetest muusikutest. Muusikal võib olla oluline funktsioon organisatsiooni mikrokliima kujundamisel, rühmatöö käivitamisel ja suunamisel. Teadmised muusika toimest ja selle teraapilisest rakendamisest tulevad kasuks töös meediakanalites, kaubanduses, meelelahutusasutustes jm.

Muusikaterapeut peab olema saanud tööks väga mitmekülgse ettevalmistuse. Muusikaterapeudil peaks olema kindel muusikaline taust (soovitavalt võimalikult paljude muusika­instru­mentide mänguoskus, hea improviseerimis- ja arranžeerimis­oskus, oskused juhendada muusikakollektiive, avar ülevaade erinevatest muusikastiilidest ja -žanritest, hea lauluhääl), millele lisanduvad teadmised psühholoogiast, psühhoteraapiast (sealhulgas omateraapia läbimine ning kindel teoreetiline baas), baasteadmised füsioloogiast (eriti neurofüsioloogiast). Muusikaterapeudi ametiidentiteet moodustub iga terapeudi enese­tundmise, -tunnetamise ja arenemisvõime põhjal. Sõltuvalt valdkonnast, kus töötatakse, võib see olla vägagi erinev.

Muusikaterapeudid lähtuvad oma töös tunnustatud eetilistest standarditest – Eestis on selleks Eesti Muusikateraapia Ühingu eetikanormid, mis tuginevad vastavatele rahvusvahelistele alusdokumentidele.