KONVERENTS KOOSKÕLAS PÄEVAKAVA
15. novembril 2025 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA)
9.30-10.00 Registreerimine ja tervituskohv
10.00-10.20 Konverentsi avamine
10.20-10.55 Ettekanne – Mis meid muusikas huvitab?
Tõnis Kahu, popmuusikaõppejõud ja muusikakriitik
10.55-11.30 Ettekanne – Kuidas saab muusikast teraapia?
Inimliku kogemuse, muusika ja teaduse kooskõlast.
Alice Pehk, muusikaterapeut ja koolitaja
11.30-11.45 Virgutuspaus
11.45-13.15 Töötoad
Peremuusikateraapia – Lähenemine, mis ühendab ja tugevdab peresuhteid.
Kaili Inno ja Sheila Kolk
Väljenda ja laula elu kasuks: Võimestav hääl vokaalse muusikateraapia turvalises raamistikus.
Eve Lukk
Muusika – sild alateadvuse ressurssideni. Alice Pehk, Ethel Espenberg
Erivajadustega laste toetamine muusika ja sensoorsete kogemuste kaudu.
Kertu Saaver, Hannabel Müür
Kohtudes endaga – muusika ja tantsu terapeutiline mõju.
Maili Mein, Kaire Bachmann
13.15-14.15 Lõuna
14.15-15.45 Töötoad
Muusikapõhine skulptuurimeetod loob uusi perspektiive.
Malle Luik
Neuroloogiline muusikateraapia-kogemuslood ja praktika.
Kadi Arula, Marion Musting, Einike Leppik
Sisemine koor – millist häält sina kuuled? Enesekaastundest supervisioonis.
Käll Kruusmägi, Katrin Tsuiman
Minu lähisuhete maastik – kogemuslik töötuba, kus ühendame muusikateraapia, pereteraapia ja kunstiteraapia. Siiri Viil, Epp Sussen
Kus kohtuvad muusika, teraapia ja psühhiaatria?
Viljar Veede, Kerli Remmelgas, Kaia Laurik
15.45-16.00 Virgutuspaus
16.00-17.15 „Muusika kui peegel: autentse mina otsingul.“ Vestlusring Joonas Hellerma juhtimisel.
Vestlusringis osalevad Tõnis Kahu, Laura Põldvere, Viljar Veede, Merle Hillep.
17.15- 17.30 Konverentsi kokkuvõte
Osalejatel on võimalus virgutuspauside ajal kogeda vibroakustilist teraapiat. Marit Mõistlik-Tamm, Maris Raba
OLED SÜDAMEST OODATUD KOOSKÕLAMA!
Maili Mein on Eesti Muusikateraapia Ühingu esimees, muusikaterapeut ja superviseeritav pereterapeut, kes pakub tuge nii noortele kui ka täiskasvanutele, peredele ja paaridele, aidates leida lahendusi ning liikuda soovitud muutuste suunas. Maili on kaitsnud Tallinna Ülikoolis terviseteaduste magistrikraadi muusikateraapia suunal ning omab lisaks magistrikraadi andragoogikas. Maili jaoks on eneseareng ja õppimine elukestev protsess, mis aitab saada paremaks iseendaks.
Tõnis Kahu on sündinud 1962. aastal Tartus, kus omandas nii kooli- kui ka kõrghariduse. 1980. aastate keskpaigast on ta tegutsenud muusika- ja kultuurikriitikuna ning pakkunud oma loomingut paljudele erinevatele meediaväljaannetele (Postimees, Eesti Ekspress, Sirp, Vikerkaar, ERR jne). 2006. aastal avaldas ta raamatu “Viis ja sõnad”, milles vaatles 40 parimat Eesti poplugu.
Alates 1990. aastatest alustas ta tegevust külalisõppejõuna erinevates Eesti kõrgkoolides nii Tartus, Viljandis kui ka Tallinnas. Viimased poolteist aastakümmet on tema igapäevatöö olnud seotud Tallinna Ülikooliga, kus on saanud keskenduda populaarkultuuri teoreetilise käsitlemise erinevatele võimalustele.
(Foto: Liina Luhats)
Alice Pehk on üle 30-aastase kogemusega ja Hamburgi Muusika- ja Teatriülikooli Muusikateraapia Instituudi doktorikraadiga muusikaterapeut, paariterapeut, õppejõud ja meeskonnatreener, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateraapia õppeprogrammide juht, Muusikateraapia Keskuse looja, Euroopa MT standardite komisjoni, rahvusvaheliste erialaajakirjade ja –konverentside kolleegiumite ja teadusnõukogude liige.
(Foto: Kersti Niglas)
MUUSIKA – SILD ALATEADVUSE RESSURSSIDENI
Alice Pehk, PhD
Ethel Espenberg, MSc
Töötoa tutvustus:
Muusika on sillaks meie alateadvuse sügavamate kihtideni, võimaldades ava(sta)da meis peituvat informatsiooni, mis on seni olnud alla surutud, peidetud või rakendamata ning mida saaksime kasutada tulemuslikuma enesejuhtimise ja nauditavama elu heaks.
Kogenud muusikaterapeudi-psühhoterapeudi Alice Pehki ja jungiaanliku psühhoanalüütiku, kunstiterapeudi Ethel Espenbergi juhendamisel on töötoas võimalik muusika ja loovtegevuste kaudu avardada eneseteadvust, uurides enda sisemaailma ja kuulates ennast, et avastada peidetud ressursse või leida vastuseid elutähtsatele küsimustele.
Töötoa läbiviijatest:
Alice Pehk on üle 30-aastase kogemusega ja Hamburgi Muusika- ja Teatriülikooli Muusikateraapia Instituudi doktorikraadiga muusikaterapeut, paariterapeut, õppejõud ja meeskonnatreener, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateraapia õppeprogrammide juht, Muusikateraapia Keskuse looja, Euroopa MT standardite komisjoni, rahvusvaheliste erialaajakirjade ja –konverentside kolleegiumite ja teadusnõukogude liige.
Ethel Espenberg on TLÜ Terviseteaduste magistrikraadiga kunstiterapeut ja jungiaanlik psühhoanalüütik. Ta keskendub oma töös loovatele ja eneseväljendusel põhinevatele teraapiatele, et toetada klientide sügavamat enese tundma õppimist ja emotsionaalset tervenemist. Ethel on ka Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsiooni ja EAPS-i juhatuse liige ning osaleb kunstiterapeutide kutsekomisjoni hindamistöös.
PEREMUUSIKATERAAPIA – LÄHENEMINE, MIS ÜHENDAB JA TUGEVDAB PERESUHTEID
Kaili Inno, MSc
Sheila Kolk, MSc
Töötoa tutvustus:
Kutsume Sind avastama, kuidas muusika abil mõista oma perekonda kui terviklikku süsteemi ning toetada peresuhete tasakaalu ja tervenemist. Praktilises töötoas uurime, kuidas varasemates põlvkondades toimunu mõjutab tänast tuumperet, kuidas ja miks peres kujunevad erinevad sümptomid ning kuidas peresuhteid muutes saab toetada kogu perekonna heaolu.
Muusikateraapiline lähenemine peretöös võimaldab sügavamaid taipamisi ja kogemusi, aidates teadvustada peredünaamika varjatud kihte. Samuti toetab see kommunikatsiooni ja emotsionaalset suhtlust pereliikmete vahel, aidates paremini mõista ja muuta perekonnas korduvaid mustreid.
Töötoa käigus saad kogeda kuidas muusikateraapia tehnikaid rakendada pereteraapias loova ja tervendava tööriistana. Tule ja avasta peremuusikateraapia võimalusi!
Töötoa läbiviijatest:
Kaili Inno on TLÜ Terviseteaduste magistrikraadiga muusikaterapeut, pereterapeut ja õppejõud. Kailile meeldib töötada koos peredega, et toetada pereliikmete omavahelist suhtlemist ning tugevdada emotsionaalseid sidemeid. Muusika võib olla ühendav jõud, mis aitab pereliikmetel üksteist paremini mõista, kuulata ja toetada.
Kaili on Muusikaterapeut tase 6 kutse kutsekomisjoni esimees ning panustab ka loovterapeut-muusikaterapeut tase 7 kutsekomisjoni hindamistöös.
Sheila Kolk on lõpetanud psühholoogia magistriõppe Tartu Ülikoolis. Igapäevaselt töötab pereterapeudi ja koolipsühholoogina ning tal on nii pereterapeudi kui koolipsühholoogi kutse. Lisaks on koolitaja (Gordoni suhtlustreening, PREP paarisuhte koolitus, WMR – Sinu suhe on sinu kätes ning VTEA – vaimse tervise esmaabi).
KUS KOHTUVAD MUUSIKA, TERAAPIA JA PSÜHHIAATRIA?
Kaia Laurik, MSc
Kerli Remmelgas, MSc
Dr. Viljar Veede
Töötoa tutvustus:
Millal ja kuidas võib muusika toetada noort või täiskasvanut, kellel on keerulised psühhiaatrilised probleemid? Töötoas jagavad kogemusi muusikaterapeudid Kaia Laurik ja Kerli Remmelgas, kes tutvustavad reaalseid juhtumeid oma tööst psühhiaatrias. Psühhiaater Viljar Veede avab oma kogemuse muusika rakendamisel psühhiaatrilises ravis arsti rollist lähtuvalt. Osalejatel on võimalus kogeda muusikalisi hetki, mis aitavad paremini mõista muusika mõju ja selle kasutusvõimalusi teraapias.
Töötoa läbiviijatest:
Viljar Veede on psühhiaater, kellel on laialdane kogemus meeleoluhäirete, ärevushäirete, ATH, traumaspektri- ja sõltuvushäirete ravis. Ta on töötanud SA PERH Psühhiaatriakliinikus statsionaar- ja ambulatoorsetes osakondades ning Confido Meditsiinikeskuses, kus juhtis ketamiini infusioonravi teenust. Ta on üks Minu Kliinik asutajatest. Viljar on õppejõud Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, esinenud arvukatel erialakonverentsidel ning on SA TAIP (psühhedeelsete teraapiate arendamiseks) asutajaliige ja nõukogu esimees.
Kerli Remmelgas on Tallinna Ülikooli eripedagoogika bakalaureuse- ja kunstiteraapiate magistrikraadiga (MSc) muusikaterapeut, kellel on pikaajaline kogemus töös erivajadustega laste ja noortega ning täiskasvanutega psühhiaatrias. Ta töötab Saaremaa Toetava Hariduse Keskuse ja Kuressaare Haigla rehabilitatsioonimeeskondades, kuulub Eesti Muusikateraapia Ühingusse ning omab muusikaterapeudi 7. taseme kutset ja eravastuvõttu.
Kaia Laurik, MSc, on muusikaterapeut, kes on töötanud üle 10 aasta SA PERH Psühhiaatriakliinikus. Taust laulja ja impromuusikuna toetab tema loovat lähenemist teraapias. Kaia tegutseb ka töötubade ja koolituste juhendajana, on olnud Eesti Muusikateraapia Ühingu esimees ning esindab ühingut Euroopa koostöövõrgustikes. Oma töös keskendub ta muusika ja loova eneseväljenduse kaudu vaimse tervise toetamisele ning kasutab sekkumisena muuhulgas ka vibroakustilist teraapiat.
SISEMINE KOOR- MILLIST HÄÄLT SINA KUULED? – ENESEKAASTUNDEST SUPERVISIOONI KONTEKSTIS
Käll Kruusmägi, MA
Katrin Tsuiman, MSc
Töötoa tutvustus:
Enesehoid on psühhosotsiaalse valdkonna praktiku professionaalsuse lahutamatu osa. See võimaldab oma töös olla kestvam ja tasakaalukam, pakkudes samal ajal kvaliteetset tuge ka klientidele. Läbi teadliku enesehoiu saab vähendada emotsionaalset kurnatust, ennetada läbipõlemist ning hoida nii enda kui ka klientide vaimset heaolu. Üheks ennast hoidvaks elemendiks on enesekaastunne.
Töötoas osalejad saavadki uurida, millised hääled, toonid ja sõnumid neid sisemiselt saadavad ning milliseid tähendusi nad neile igapäevaselt annavad.
Källi ja Katrini töötuba põimib tehnikaid muusikateraapiast ja supervisiooni-praktikatest. Kaasates omanäolisi muusikainstrumente luuakse ühiselt ruumi helidele, peegeldustele ja enesekaastundele.
Töötoa läbiviijatest:
Käll Kruusmägi on vaimse tervise ja loovuse austaja! Ta on lõpetanud Jyväskylä Ülikooli magistrikraadi muusikapühholoogia erialal ning omab pikaajalist töökogemust nii laste, noorte kui täiskasvanutega nii individuaal- kui grupiteraapia kontekstis. Käll kuulub Eesti Muusikateraapia Ühingusse ning omab 7nda taseme loovterapeudi kutset. Aastal 2021 avas ta erateraapiapraksise, Viimsi Teraapiakeskuse, kus töötab muusikaterapeut-superviisorina. Alates 2025 kevadest alustab uut väljakutset töös psühhosotsiaalse suuna superviisor-coachina, kuhu koondab kokku kõikide aastate kogemuse muusiku, terapeudi ja ettevõtjana, et toetada enim just aitaja elukutse valinud spetsialiste.
Katrin Tsuiman on Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste magister, psühhosotsiaalse valdkonna superviisor-coach ja koolitaja, kellel on üle 20 aasta erinevates töörollides kogemusi sotsiaalvaldkonnast ja abivajavate inimestega. Ta on töötanud riigi ja omavalitsuse tasandil ning tervishoius sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenuste osutajana, viimased 15 aastat süvenenult täisealiste vaimse raskustega elavate inimestega.
Oma eluteel on Katrin kogenud nii isiklikke kui tööalaseid keerulisi olukordi, mis on õpetanud teda armastama Elu, iseennast ja muusika väge. Täna toetab ta koolitaja ja superviisorina sotsiaal-, tervise-, rehabilitatsiooni- ja haridusvaldkonna praktikuid nende arenguteekonnal. Katrin on Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eetikanõukoja liige ning ammutab tasakaalu ajaloolisest kirjandusest, toidukunstist ja muusika võlujõust.
VÄLJENDA JA LAULA ELU KASUKS: VÕIMESTAV HÄÄL VOKAALSE MUUSIKATERAAPIA TURVILISES RAAMISTIKUS
Eve Lukk, PhD
Töötoa tutvustus:
Töötuba tutvustab hääle kui autentse kehameele pilli teadlikku kohalolu toetavaid intra- ja interpersonaalseid rakendusvõimalusi kõrgel tasemel ärevuse ja ülepingetega toimetulekuks ning oskuslikumaks enesejuhtimiseks elu ootamatute väljakutsete ja talumatute tunnete korral. Osaleja saab häälekesksete lihtsate, mänguliste ja tõhusate võtetega võimaluse süvendada sõbralikku reflekteerivat enesekontakti ning treenida enesekuulamis- ja keskendumisoskusi hea enesetunde taastamiseks. Harjutuste neuroteaduslik käsitlus on illustreeritud juhtuminäidetega, mis pärit noorte ja täiskavanutega läbiviidud psühhoterapeutilisest klienditööst. Osalemiseks vajalik vaid põnev pilk, sest kaasa saab võimestavad võtted, mida igapäevaselt kasutada enesehooleks, toe pakkumiseks teraapias ja ennetustöös.
Töötoa läbiviijast:
Eve Lukk on loovterapeut-muusikaterapeut, superviisor-coach, õppejõud TLÜ ja EMTA täiendõppes. Ta omab doktorikraadi muusikateadustes muusikateraapia suunal (Hochschule für Musik und Theater Hamburg) ja on panustanud muusikateraapia suuna väljaarendamisele Tallinna Ülikoolis 2007-2015. Pikaajaline töökogemus psüühikahäiretega ja omandatud ajukahjustusega noorte ja täiskasvanute rehabilitatsioonis.
ERIVAJADUSTEGA LASTE TOETAMINE MUUSIKA JA SENSOORSETE KOGEMUSTE KAUDU
Kertu Saaver, MSc
Hannabel Müür, MSc
Töötoa tutvustus:
Töötuba keskendub muusikaterapeudi ja eripedagoogi koostöös välja kujunenud parimatele praktikatele, mis toetavad erivajadusega laste arengut ning aitavad neil aktiivselt tunnetusprotsessides osaleda. Sensoorse loo, muusikateraapia elementide ja multisensoorsete kogemuste ühendamine loovad võimaluse mitmekülgse ja kaasava õpikogemuse pakkumiseks lastele. Eripedagoog tutvustab millistel põhimõtetel toimub kõige tõhusam õppimine ning muusikaterapeut täiendab, kuidas sensoorsed kogemused aitavad lastel emotsionaalsesse protsessi süveneda. Töötoa lõpus saavad osalejad praktilise omakogemuse multisensoorse muusikadraama näitel, mida saab edaspidi oma töös rakendada.
Töötoa läbiviijatest:
Kertu Saaver on lõpetanud Tallinna Ülikooli magistrikraadi kunstiteraapia erialal muusikateraapia suunal. Töötab alates 2014ndast aastast Käo majas ja Käo Põhikoolis muusikaterapeudi ning muusika-liikumise õpiterviku juhina. Tal on pikaajaline töökogemus raske ja sügava intellekti- ning liitpuudega lastega nii individuaal- kui ka grupiteraapiates. Kertu kuulub ka Eesti Muusikateraapia Ühingusse ning omab muusikaterapeudi 7. taseme kutset ja eravastuvõttu.
Hannabel Müür on hariduselt eripedagoog, lõpetanud Tallinna Ülikooli eripedagoogika magistri õppekava ning omab eripedagoog tase 7 kutset. Töötab Käo Põhikoolis õpetajana ning Tallinna Ülikoolis kaasava hariduse külalislektorina. Erivajadusega õpilaste muusikaõpetajana kasutab oma töös muusikateraapia elemente, mida kombineerib eripedagoogiliste teadmiste ning meetoditega, et kaasata igat õppijat arvestades tema eripäradega.
KOHTUDES ENDAGA- MUUSIKA JA TANTSU TERAPEUTILINE MÕJU
Maili Mein, MSc
Kaire Bachmann, MSc
Töötoa tutvustus:
Tule avastama ja kogema muusika ja liikumise sügavalt tervendavat jõudu inspireerivas töötoas, mis on mõeldud nii spetsialistidele kui ka lihtsalt huvilistele, kes soovivad uurida nende kahe loova teraapiavormi ühist mõju vaimsele, emotsionaalsele ja füüsilisele heaolule.
Töötoas uurime, kuidas muusika ja tants mõjutavad aju ja keha, aidates reguleerida emotsioone, vähendada stressi ning toetada sotsiaalset julgust. Saame teada, kuidas muusikateraapia ning tantsu- ja liikumisteraapia positiivne mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele on seotud teaduspõhiste lähenemistega. Kogeme praktiliselt, kuidas meie keha ja vaim reageerivad vabale liikumisele muusikalistes impulssides. Jagame praktilisi harjutusi enda jõustamiseks.
Töötoa läbiviijatest:
Maili Mein on muusikaterapeut ja superviseeritav pereterapeut, kes pakub tuge nii noortele kui ka täiskasvanutele, peredele ja paaridele, aidates leida lahendusi ning liikuda soovitud muutuste suunas. Maili on kaitsnud Tallinna Ülikoolis terviseteaduste magistrikraadi muusikateraapia suunal ning omab lisaks magistrikraadi andragoogikas. Maili jaoks on eneseareng ja õppimine elukestev protsess, mis aitab saada paremaks iseendaks.
Kaire Bachmann on kaitsnud magistrikraadi Tallinna Ülikoolis kunstiteraapiate erialal tantsu- ja liikumisteraapia suunal. Kaire töötab MTÜ Papaver meekonnas loovterapeudi, superviisori ja koolitajana ning omab täiskasvanute koolitaja tase 6 kutset. Tema põhiliseks sihtgrupiks on psüühilise erivajadusega lapsed ja noored ning nende pered. Kaire on tegev Tallinna Ülikoolis tantsu- ja liikumisteraapia eriala väljaõppe juures külalislektorina.
NEUROLOOGILINE MUUSIKATERAAPIA – KOGEMUSLOOD JA PRAKTIKA
Kadi Arula, MSc
Marion Musting, MSc
Einike Leppik, MA
Töötoa tutvustus:
Neuroloogiline muusikateraapia (NMT) on teaduspõhine ja standardiseeritud kliinilistel tehnikatel põhinev süsteem, mis kasutab muusikat kliendi või patsiendi sensomotoorsete, kognitiivsete ning kõne-ja keele funktsioonide treenimiseks ja taastamiseks. Muusika võime aktiveerida ja siduda ajus erinevaid piirkondi, soodustab aju plastilisust ning aitab kaasa närvivõrkude ümberkorraldamisele. NMT-d rakendatakse neuroloogiliste kahjustuste või häirete korral (sh insult, traumaatiline ajukahjustus, Parkinsoni ja Alzheimeri tõbi, autismispektrihäire). Töötoas jagavad NMT väljaõppe läbinud muusikaterapeudid oma kogemusi koostööst teiste rehabilitatsioonispetsialistidega (füsio- ja tegevusterapeudid, logopeedid) ning osalejatel on võimalus kogeda valitud NMT tehnikate mõju ning mõista seeläbi, kuidas need klientide/patsientide füüsilist ja vaimset seisundit parandada võivad.
Töötoa läbiviijatest:
Kadi Arulal on TLÜ magistrikraad kunstiteraapiate erialal muusikateraapia suunal ja on läbinud mh neuroloogilise muusikateraapia väljaõppe (NMT). Ta töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses rehabilitatsiooni meeskonnas muusikaterapeudina psüühikahäiretega ja omandatud ajukahjustusega noorte ja täiskasvanutega. Kadi on Eesti Muusikateraapia Ühingu liige ja alates 2023 ühingu juhatuse liige ning omab muusikaterapeudi 7.taseme kutset.
Marion Musting omab kunstiteraapiate magistrikraadi terviseteadustes, spetsialiseerudes muusikateraapiale (Tallinna Ülikool), ning on läbinud väljaõppe nii NICU-MT (muusikateraapia enneaegsete imikutega intensiivraviosakonnas) kui ka neuroloogilise muusikateraapia (NMT) alal. Ta töötab MTÜ Keila Rehabilitatsiooni Keskuse meeskonnas muusikaterapeudina, olles spetsialiseerunud erinevate arenguliste erivajadustega laste ja noorukite toetamisele. Alates 2019. aastast pakub Marion muusikateraapia teenust Tallinna Lastehaigla imikute ja vastsündinute osakonnas. Marioni kireks on lastelaulude loomine ning ta on juba üle 10 aasta juhendanud varajase lapsepõlve muusika- ja laulugruppe.
Einike Leppik on superviseeritav muusikaterapeut, audiovisuaalkunstnik ja helilooja. Ta on läbinud EMTA täiendkoolituskeskuse muusikateraapia alg- ja põhikursuse ning neuroloogilise muusikateraapia täiendkoolituse. Muusikateraapia puhul on tema huvi fookuses töö nö suletud keskkondades nagu haiglad, kinnipidamisasutused, eakate pansionaadid jne. Heliloojana uurib ta loomeprotsessi teraapilist mõju autorile ja teraapilise muusika olemuse erinevaid tahke. Einike õpetab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias audiovisuaalset loomingut ja muusikatehnoloogiaga seotud aineid.
MINU LÄHISUHETE MAASTIK
Siiri Viil, MSc
Epp Sussen, MSc
Töötoa tutvustus:
Minu lähisuhete maastik on kogemuslik töötuba, kus terapeudid ühendavad lähenemised ja tehnikad muusika- , pere- ja kunstiteraapiast.
Töötuba on suunatud normintellektiga noore või täiskasvanu peresuhete eneseanalüüsitehnika tutvustamiseks. Iga osaleja saab võimaluse kujundada enda peremaastik, tuua nähtavale endale lähedased suhted ning nende olulised seosed. Töötoa käigus saavad osalejad kogemuse nii eneseanalüüsist kui selle reflekteerimisest.
Töötoa Läbiviijatest:
Siiri Viil on spetsialist, kellele meeldib näha muutust, mida suudab luua inimeste eludesse. Sel põhjusel on ta ka loonud Ojaveere Vaimse Tervise Keskuse – sooviga pakkuda rohkemat ja paremat tuge neile, kes on seda otsimas. Siiri töötab füüsiliste ja psüühiliste erivajadustega täiskasvanute ja lastega muusikaterapeudina ning pereterapeudina erinevate peredega. Siiril on magistrikraad muusikateraapias, kutsetase 6 ja 7 ning ta on ka kogemusnõustaja ja superviseeritav pereterapeut.
Epp Sussen ütleb enda kohta, et loovterapeuditöö järjepidevalt inspireerib ning toetab tema uskumust, et inimeses eneses on suur jõud õppimiseks, mõistmiseks ning muutuste tegemiseks. Epp peab oluliseks, et inimesel oleks vabadus valida ja usub, et kunstitöös ellu viidud muutused kajastuvad ühel või teisel viisil lõpuks ka kliendi enda otsustes ning elus. Loovterapeudina töötab Epp nii laste kui täiskasvanutega sh erivajadustega. Tal on humanitaarteaduste ja kunstiteraapiate magister ning loovterapeudi kutsetase 7.
MUUSIKAPÕHINE SKULPTUURIMEETOD LOOB UUSI PERSPEKTIIVE
Malle Luik, PhD
Töötoa tutvustus:
Töötoas osalejad kogevad muusikateraapia süsteemsest lähenemisest pärit ja fenomenoloogilise mõjuga muusikapõhist skulptuurimeetodit, mida kasutatakse nii teraapias kui supervisioonis. Tutvutakse temaatilise ja perekonna skulptuuriga, kus muusika annab kõlapildi kogu süsteemile. Esimeses loob juhtumi esitaja muusikainstrumentide abil nn skulptuuri konkreetse teema põhjal (nt küsimus, probleem). Teises asetab juhtumi esitaja pillid ruumis nii, nagu ta tajub perekonnaliikmete vahelisi suhteid. Pillide mängimine teiste valitud osalejate poolt võib peegeldada teema aspektide või rollide vaheliste suhete tähendusi või peresiseste suhete tajumise viisi, mis ilmnevad tundlikul viisil muusikapõhise skulptuuri kaudu – see toob ruumi, aja ja kommunikatsiooni nähtavaks ning kuuldavaks. Muusikalised liikumised loovad uusi sisemisi liikumisi osalejates ja juhtumi omanik võib avastada uutmoodi tõlgendusi, perspektiive ja võimalusi.
Töötoa läbiviijast:
Malle Luik omandas akadeemilise hariduse muusikapedagoogikas (MA), psühholoogias (MSc) ja muusikateraapias (PhD) ning on läbinud superviisor-coachi koolituse. Sama järjekord kehtib ka tema töökogemuses: esmalt töötas klaveri- ja muusikaõpetajana ja koorijuhina, seejärel jätkas psühholoogina ja muusikaterapeudina erinevates asutustes. Praegu juhib Malle Muusikateraapia Kliinikut Tartus ja õpetab muusikateraapia meetodeid Tartu ning Tallinna Ülikoolis.
Töötoa tutvustus:
Marit ja Maris kutsuvad kõiki konverentsil osalejaid kogema Vibroakustilise teraapia (VAT) mini-seanssi – sügavalt lõõgastavat ja kehatunnetust toetavat kogemust, mis ühendab madalsageduslikud helivibratsioonid ja valitud helikeskkonna tasakaalustava mõju. 5 minutiline individuaalne seanss võimaldab hetkeks eemalduda konverentsi saginast ja tunnetada VAT lõõgastavat mõju lihaspingetele, närvisüsteemile ning üldisele heaolule.
Töötoa läbiviijatest:
Marit Mõistlik-Tamm (PhD, vibroakustilise teraapia II taseme praktik (VIBRAC Skille-Lehikoinen Centre for Vibroacoustic Therapy and Research, 2017)). Mariti fookus on VAT kui teaduspõhise meetodi rakendamine sügava lõõgastuse pakkumiseks ja heaolu toetamiseks ning ta töötab oma mobiilse VAT-stuudios hinnatud MULTIVIB seadmega, mis võimaldab pakkuda teraapiaseansse erinevates keskkondades ja toob nii helivibratsioonide tasakaalustava mõju rohkemate inimesteni.
Maris Raba on vibroakustilise teraapia II taseme praktik aastast 2017 (VIBRAC Skille-Lehikoinen Centre for Vibroacoustic Therapy and Research, Eino Roiha Foundation, Soome). Tallinna Ülikooli andragoogika suunale (magister) lisaks on Maris lõpetanud muusikateraapia alg- ja põhikursuse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Maris kasutab oma töös Multivib tooteid (Norra), eelkõige 10 kõlariga spetsiaalmadratsit, mida on kõigil huvilistel võimalik konverentsil ka proovida. Vibroakustilise teraapia tulemuseks koos sedatiivse muusikaga on sügav lõdvestumine, stressisümptomite sh ärevuse vähenemine jne. VAT aitab vähendada nii füüsilist kui psüühilist ebamugavustunnet, seetõttu oluliselt parandada elu kvaliteeti. Hea meelega selgitame ka VAT-i kasutusvõimalusi töös nii laste kui täiskasvanutega.
Laura Põldvere on üks Eesti tunnustatumaid vokaliste – mitmekülgne artist, kelle karjäär ulatub ligi kahekümne aasta taha ja hõlmab poppi, džässi ning vabaimprovisatsiooni. Ta on avaldanud üle kümne albumi ja 28 soolosingli ning esinenud lavadel üle maailma – Euroopast Jaapani ja Ameerika Ühendriikideni.
Eurovisionil on ta Eestit esindanud kahel korral (2005 ja 2017) ning jõudis finaali ka Soome eelvoorus 2021. aastal. Laura nimi on saanud sünonüümiks julgusele, loomingulisusele ja meeldejäävatele etteastetele.
Kuid Laura on palju enamat kui laulja. Tema lavaline kohalolu on omaette kunst – pole dance’i, füüsiliste trikkide ja teatraalsete elementide kaudu loob ta kontsertidest terviklikke meeleelamusi. Tema hääl on paindlik, lummav ja loob sügava emotsionaalse sideme publikuga.
Lavalise karjääri kõrval tegutseb Laura ka improvisatsiooni õpetajana, töötades nii muusikute kui ka mittespetsialistidega. Teda köidab küsimus, kuidas improvisatsioon aitab inimestel arendada spontaansust, loovust ja paindlikkust – oskusi, mis on olulised mitte ainult laval, vaid ka igapäevaelus ja tööelus.
Improvisatsioon loob turvalise ja mängulise ruumi, kus osalejad saavad katsetada, eksida ja avastada uusi vaatenurki iseenda ja maailma suhtes. Laura usub, et igaühes peitub loov jõud, mida saab teadlikult äratada ning rakendada täisväärtuslikuma elu suunas.
Tema töötoad, näiteks Mindvalley konverentsil, annavad osalejatele kaasa praktilisi tööriistu, kuidas tulla toime ebakindluse ja muutustega ning leida uusi viise oma sisemise inspiratsiooniga ühenduse loomiseks.
Laura on panustanud ka loovtöötajate kogukonda, olles näiteks Eesti Jazzliidu president aastatel 2016–2019. Ta on osa piirideülestest muusikalistest koostöödest, sealhulgas elektroonilise ja improvisatoorse vabaduse sulandis Laura & W.
Olgu ta edetabelite tipus lauluga „Lihtsad Asjad“ või puudutamas hinge ühe hingestatud džässistandardiga – Laura eesmärk on alati sama: luua ühendust, inspireerida ja nihutada kunstilise eneseväljenduse piire.
Viljar Veede on psühhiaater, kellel on laialdane kogemus meeleoluhäirete, ärevushäirete, ATH, traumaspektri- ja sõltuvushäirete ravis. Ta on töötanud SA PERH Psühhiaatriakliinikus statsionaar- ja ambulatoorsetes osakondades ning Confido Meditsiinikeskuses, kus juhtis ketamiini infusioonravi teenust. Ta on üks Minu Kliinik asutajatest. Viljar on õppejõud Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, esinenud arvukatel erialakonverentsidel ning on SA TAIP (psühhedeelsete teraapiate arendamiseks) asutajaliige ja nõukogu esimees.
Tõnis Kahu on sündinud 1962. aastal Tartus, kus omandas nii kooli- kui ka kõrghariduse. 1980. aastate keskpaigast on ta tegutsenud muusika- ja kultuurikriitikuna ning pakkunud oma loomingut paljudele erinevatele meediaväljaannetele (Postimees, Eesti Ekspress, Sirp, Vikerkaar, ERR jne). 2006. aastal avaldas ta raamatu “Viis ja sõnad”, milles vaatles 40 parimat Eesti poplugu.
Alates 1990. aastatest alustas ta tegevust külalisõppejõuna erinevates Eesti kõrgkoolides nii Tartus, Viljandis kui ka Tallinnas. Viimased poolteist aastakümmet on tema igapäevatöö olnud seotud Tallinna Ülikooliga, kus on saanud keskenduda populaarkultuuri teoreetilise käsitlemise erinevatele võimalustele.
(Foto: Liina Luhats)
Vestlusringi juhib kultuuriajakirjanik ja saatejuht Joonas Hellerma, keda tuntakse kui süvitsi minevate kultuurisaadete eestvedajat ja selge sõnakasutusega filosoofilist mõtestajat. Tema tähelepanelik ja avatud juhtimisstiil loob ruumi nii sügavateks mõttekäikudeks kui ka sisukaks dialoogiks, hoides fookuses teema tuuma, aga ka osalejate autentsed kogemused.
Joonas Hellerma on alates 2005. aastast töötanud Eesti Televisioonis toimetajana. Lisaks ETV kultuurisaadetele on ta toimetanud Vikerraadio ja Klassikaraadio saateid, sealhulgas “Ööülikooli” loenguid. Alates 2014. aastast on Joonas Hellerma firmamärgiks olnud intervjuudega kultuurisaatesari “Plekktrumm”.
(Foto: Kairit Leibold, ERR)