Kas vibroakustiline teraapia (VAT) mõjub? Sellele küsimusele on erinevad teadustööd pakkunud kinnitust ning seda eriti teatud diagnooside puhul (valu, lihaskonna spastilisus/ düsfunktsionaalsus, depressioon ja Parkinsoni tõvi). Kuid kas see mõju ka püsib? Kui kaua see mõju püsib? Need olid küsimused, mis minu 2023 kevadel kaitstud magistritööd ajendasid.
Miks peaks kaaluma VAT rakendamist gümnaasiumiealiste noorte vaimse tervise toetamiseks ühe sekkumisena? Statistika kohaselt on uute ambulatoorsete psühhiaatriliste haigusjuhtude arv 15 –19 a vanusegrupis kasvanud 2021. a võrreldes 2020. aastaga 42%, kusjuures lapseeas alanud käitumis- ja tundeelu häired 93%. Suurenev abivajadus loob vajaduse leida efektiivseid ning mõjusaid sekkumisviise noorte vaimse tervise toetamiseks olukorras, kus vaimse tervise spetsialistidest, sealhulgas koolipsühholoogidest on suur puudus. Uurimust ajendas ka idee, et VAT võimaldamine koolis võiks olla üheks võimaluseks leevendada ressursi puudust noortele abi pakkumisel koolides.
Uuringu üldpopulatsiooniks oli ühe Eesti gümnaasiumi muusika- pereteraapia valikaines osalenud õpilased (28 õpilast vanuses 16–17.a), kes vabatahtlikult, kooli juhtkonna teadmisel ja vanemate nõusolekul täitsid EEK-2 küsimustiku. Küsimustiku täitmise eesmärgiks oli õpilaste emotsionaalse seisundi hindamine, et moodustada valim uuringus osalejatest. Tulemused jahmatasid – 75% vastanutest olid 3 või 4 EEK-2 näitajat (depressioon, ärevushäire, sotsiaalse ärevuse ja vaimse kurnatus) üle normi. Uuringusse kaasasin 15 noort – 6 noort sekkumisgruppi (kellele kõigile võimaldati 10 VAT seanssi) ja 9 noort kontrollgruppi. Sekkumisuuringu eesmärgiks oli hinnata vibroakustilise teraapia mõju sihtgrupile ning saavutatud mõju püsivust gümnaasiumiõpilaste depressiooni, ärevuse ja vaimse kurnatuse sümptomaatika vähendamisel. Uuringus kasutati sagedust 40Hz, mis on erinevate teadusuuringute alusel määratletud kui alusuuringute lähtepunkt või baassagedus, mis annab maksimumefekti kogu kehale ning mõjutab kognitiivseid protsesse reguleerivat ajupiirkonda.
Sekkumisgrupiga hinnati sekkumise mõju neljas erinevas mõõtmispunktis – eelhindamisel, esimese ja kümnenda VAT sekkumise eel ning 2 kuud peale sekkumiste lõppu järelhindamise ajal. Kontrollgrupi mõõtmisi tehti eelhindamise ja järelhindamise ajal samaaegselt sekkumisgrupiga. Mõõtmisvahenditena kasutati EEK-2, NRS, ESDS-6 ja üldküsimustikku ning andmeid analüüsiti Kruskal-Wallis testi ja Wilcoxoni astakmärgitestidega.
Uurimistöö tulemustena selgus, et sekkumisgrupi seisund paranes vibroakustilise teraapia sekkumiste mõjul oluliselt – depressiooni sümptomaatika näitajates olid statistiliselt olulised erinevused kõigi nelja hindamisvahenditega mõõtes ning ärevus vähenes kolme mõõtmisvahendi andmetel (tabel 1).
Tabel 1. Statistiliselt oluliste muutuste kaardistus hindamisvahendite komponentide ja rakendatud analüüsimeetodi lõikes
| Sümptomaatika | EEK-2 (Wilcoxon, Kruskal-Wallis) | NRS (Kruskal-Wallis) | ESDS-6 (Kruskal-Wallis) | Üldküsimustik (Wilcoxon) |
| Depressiivsus | depressiivsus | ängistus;üldine enesetunne | ebamugav-mõnus;kurb – rõõmus | masendus, rusutud olek;eneseusalduse puudumine |
| Ärevushäire | pingul-lõtv | ärevuse- või hirmutunne; kergesti ehmumine; | ||
| Sotsiaalne ärevus | sotsiaalne ärevus | |||
| Vaimne kurnatus | väsimustunne |
Küsimuse, kas sekkumisgrupi paranenud seisund püsis, osas näitasid tulemused, et kuigi peale sekkumiste lõppu tõusid sekkumisgrupis osalenute sümptomaatika näitajad, olid need järelhindamise ajaks siiski oluliselt madalamad, kui eelhindamise ajal ja enne sekkumistega alustamist (joonis 1. Sekkumisgrupi tulemuste püsivus).
Joonis 1. Sekkumisgrupi tulemuste püsivus.
E- eelhindamine, 1 – 1 VAT seanss, 10-10 VAT seanss, J – järelhindamine 2 kuud peale 10 seanssi.
Kontrollgrupis aga olulisi muutusi ei toimunud – seisund püsis või muutus halvemaks. Võrreldes sekkumis- ja kontrollgrupi tulemusi, esines statistiliselt oluline vaimse kurnatuse ja ärevushäire vähenemine sekkumisgrupis (Joonis 2).
Joonis 2. Sekkumis- ja kontrollgrupi EEK-2 tulemused enne sekkumist ja järelmõõtmisel.
SX – sekkumisgrupp eelhindamine, SJ – sekumisgrupp järelhindamine 2 kuud peale 10 seanssi; KX– kontrollgrupp eelhindamine, SJ – kontrollgrupp järelhindamine 2 kuud peale 10 seanssi.
Uurimistöö tulemusel saab järeldada, et vibroakustiline sekkumine on sihtgrupile mõjus ning mõju on püsiv vähemalt 2 kuud. Kas mõju kestab ka kauem, tuleb hinnata uute uuringutega. Uurimistöö teoreetilist osa koostades tuli nähtavale ka, et VAT senistes uuringutes üldjuhul puuduvad kontrollgrupid, sekkumisgrupid on väikesed ning tulemuste mõju on mõõdetud ainult vahetult peale sekkumiste lõppu (mõju püsivust ei ole hinnatud). Samuti puuduvad senistes uurimistööde kirjeldustes sageli detailne tehniline informatsioon sekkumiste läbiviimise kohta (nõrk sekkumise kirjeldus s.h ka kasutatud sageduste välja toomine, kõlarite arvu ja asetuse ehk vibratsiooniga stimuleeritud kehapiirkondade määratlemine), mis muudab raskendatuks järelduste tegemise nii uuringutulemuste usaldusväärsuse kui VAT sekkumiste teaduspõhisuse argumenteerimise osas.
Sekkumisgrupis osalenud noored leidsid, et VAT sekkumine võiks olla üheks võimaluseks koolikeskkonnas vaimse tervise toetamiseks, mida ka nende eakaaslased kindlasti kasutaksid. Sekkumise võimaldamine eeldab kindlasti koolikeskkonnas vähemalt minimaalse väljaõppega VAT spetsialisti olemasolu ning VAT tehnika olemasolu. Kuna tegemist oleks ühekordse eelarvelise kuluga lisaks sobiliku ruumi leidmisega koolikeskkonnas, püsib uuringu läbiviijal lootus, et innovatiivsemad lahendused noorte vaimse tervise toetamiseks jõuavad koolidesse leevendamaks progresseeruvat vaimse tervise abi nõudlust.
Siiri Viil, MSc, muusikaterapeut (kutse 7), superviseeritav pereterapeut, kogemusnõustaja, Eesti Muusikateraapia Ühingu juhatuse liige, Ojaveere Teraapiakeskuse juht
