KOLM TÄHENDUSRIKAST SAMMU EESTI MUUSIKATERAAPIA ARENGUTEEL
Eve Lukk PhD, Marit Mõistlik-Tamm PhD, Alice Pehk PhD.

Resümee
Käesolev artikkel avab lühidalt Eesti muusikateraapia kujunemisloo, milles võib tinglikult eristada kolme olulist perioodi. Esimene periood ulatab ajaliselt tagasi 1980ndatesse aastatesse. Endise Tallinna Pedagoogikaülikooli (Tallinna Ülikooli) juurde kogunesid teadlased ja praktikud, keda ühendas huvi muusika teraapilise toime, tähenduse ja kogemuse vastu ning nad kutsusid vastava ala spetsialiste, muusikaterapeute ja teadlasi esinema välisriikidest. 1995. aastat võib pidada järgmise pikemaajalise perioodi alguseks. Alice Pehk käivitas Tallinna Pedagoogikaülikoolis muusikateraapia algkursuse täiendkoolituse ja 1996. aastal muusikateraapia kõvalaine kursuseprogrammi. Aastatel 2002-2006 elavdas Eesti muusikateraapia maastikku ja teadusuuringute valdkonda edasijõudnutele suunatud muusikateraapia kursuste ja seminaridega saksa muusikaterapeut Prof Dr Hans-Helmut Decker-Voigt. 2007. aasta tähistab aga kolmanda perioodi algust, mil Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudis avati bakalaureuse- ja magistritaseme kunstiteraapiate eriala oma ainekavaga.
Võtmesõnad: Muusikateraapia Eestis, ajalugu, kujunemise perioodid, akadeemiline taust, Tallinna Ülikool, Eesti Muusikateraapia Ühing.

Sissejuhatus
Käesolev artikkel avab Eesti muusikateraapia kujunemisloo, milles võib tinglikult eristada kolme olulist perioodi ja mida võib vaadelda kui pikaajalisi arengulisi samme.
Esimene periood ulatab ajas tagasi 1980. aastate algusesse ja kestab ligi viisteist aastat. Sel perioodil edastasid huvilistele muusikateraapia alased teadmisi muusikaterapeudid ja teadlased väljastpoolt Eestit. Teisel perioodil (umbes kaksteist aastat) sai muusikateraapia alase väljaõppe eestvedajaks ja valdavaks vahendajaks Alice Pehk, algatades muusikateraapia algkursuse täiendkoolituse ja kõrvalaine koolitusprogrammi Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Kolmas periood algas 2007. aastal, kui muusikateraapia integreeriti Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi kunstiteraapiate eriala bakalaureuse ja magistritaseme ainekavasse. Muusikateraapia arenguloo kolmas periood on pidevalt täiustuv ja väljakutseid pakkuv ühiskonnas toimuvate muutuste ja vajadustega protsess.

Esimene samm
Eesti muusikateraapiat formeeriv ja juuri ajav samm kestis ligi viisteist aastat. Selle algus ulatub tagasi 1980-ndatesse aastatesse, Tallinna Pedagoogikaülikooli (TPÜ) Terviseuuringute Labori juurde kogunes selle juhataja pediaater professor Saima Tamme initsiatiivil rühm terviseuurijaid ja praktikuid, keda ühendas tõsine huvi muusika teraapilise toime, tähenduse ja kogemuste vastu. Saima Tamm oma suure entusiastliku pühendumisega kutsus selle ala külalisteadlasi ja -terapeute õpetama väljastpoolt Eestit ning temast sai tulihingeline muusikateraapia edendamise algataja ja „maaletooja“.
1980-ndate algusest alates külastas TPÜ-d regulaarselt prof Olav Skille Norrast. Ta tutvustas huvilistele vibroakustilise tooli võimalusi ja õpetas meetodeid, kuidas valmistada vibroakustilisi voodeid. Prof Petri Lehikoinen Soomest (Sibeliuse Akadeemia) ühines Skillega ja koos viisid nad läbi mitmeid muusikateraapia ja vibroakustilise teraapia alaseid loenguid ja seminare ning tutvustasid ka muusikalise käitumise skaala (MUBS – Musical Behaviour Scale) mõõdistikku. Samal ajal julgustas prof Tamm aga üliõpilasi ja kolleege teadusuuringuid läbi viima. Esimeste seas, kes näitasid üles huvi, olid psühholoogid Eha Rüütel, Reet Poom ja Ingrid Ojaperv ning psühhiaater Erika Saluveer. Uuriti põhiliselt muusikateraapia ja vibroakustilise teraapia toimeid klientide ärevuse ja ülepingete leevendamisel. Lisaks toetas ja kannustas Eesti professionaalse muusikateraapia vormilist ametlikku sündi veel üks märkimisväärne sündmus. Nimelt peeti 1990. a augustis Helsingi XIX Rahvusvahelise Muusikahariduse Ühingu Ülemaailmse konverentsi (World Conference of International Society of Music Education (ISME) raames rahvusvaheline muusikateraapia seminar TPÜ-s. ISME muusikateraapia ja eripedagoogikas kasutatava muusika komitee (ISME Committee for Music Therapy and Music in Special Education) III teadusseminari „Muusika hariduses, teraapias ja meditsiinis“ Tallinnas korraldamisele aitasid suuresti kaasa Petri Lehikoinen ja Saima Tamm. Seminaril osalesid ka endise Nõukogude Liidu neuroloogid, kardioloogid, ortopeedid, pediaatrid, erivajadustega inimeste õpetajad ja terapeudid. Eesti kolleegid väljendasid suurt huvi õpetamistehnikate vastu, mida tutvustati seminaril ning toonitasid, et need uued lähenemised liidetakse muusikateraapia ja erivajadustega inimeste muusikaõpetuse programmidesse Eestis (Pratt, 1990, 1991; Stephens, 1990).
Esimesed Eesti muusikateraapia võtmeisikud Olav Skille, Petri Lehikoinen ja Tony Wigram (Suurbritannia, Taani, Aalborgi Ülikool) tiivustasid oma inspireerivate tutvustavate loengute ja seminaridega huviühenduse algatamist ja rajamist. 1990. a 15.detsembril asutasid 37 asutajaliiget Eesti Muusikateraapia Ühingu (EMTÜ). EMTÜ eesmärgiks sai ühendada muusikateraapia spetsialiste ja huvilisi, luua tingimused muusikateraapia arenguks Eestis, edendada kollegiaalseid suhteid, organiseerida muusikateraapia-alast väljaõpet, levitada muusikateraapia alast teavet jms.
Alates 1991. a sai EMTÜ koostöös TPÜ Terviseuuringute Laboriga muusikateraapia arendamise nurgakiviks Eestis. Samal ajal hoogustus ka muusika teraapilise kasutamise pidev praktiseerimine ja muusika psühhofüsioloogiliste toimete uurimine lisaks vibroakustilisele teraapiale (Tamm, Elenurm, Rüütel, 1992). Muusika ja vibroakustilise teraapia seansse pakuti peamiselt TPÜ üliõpilastele.
Poliitiline iseseisvumise pööre ja eraldumine Nõukogude Liidu totalitaarsusest avas rohkeid uusi võimalusi eestlastele ka muusikateraapia alaste rahvusvaheliste sidemete laiendamiseks. 1991-1992 toimus esimene aastase kestvusega muusikateraapia täiendkoolitus, mille viisid läbi Soome õppejõud ja muusikaterapeudid Heidi Ahonen-Eerikäinen, Kimmo Lehtonen, Eila-Sisko Wirzenius ja Raisa Saloheimo. Suure huvi ja toetusega osalesid selles ka Tallinna Psühhiaatriahaigla (praegu Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku) esindajad.

Teine samm
1995. aastal algas teine periood Eesti Muusikateraapia Ühingu töö taaskäivitamisega. Uus ühingu juhatus seadis üheks eesmärgiks rahvusvaheliste kontaktide laiendamise, liitudes 1995. a Euroopa Muusikateraapia Konföderatsiooniga (Eesti esindaja Alice Pehk) ning 1996. a Ülemaailmse Muusikateraapia Föderatsiooniga.
Juhatus töötas välja EMTÜ eetikanormid ning korraldas mitmeid koolitusi. Üks olulisemaid ettevõtmisi oli alusepanek traditsioonilisele seminarile „Kunstid tervise heaks“, mida algselt korraldati koostöös Tallinna Pedagoogikaülikooliga. Seminaridel leidsid käsitlemist arvukad võimalused erinevate loovteraapiate rakendamiseks tervise edendamisel, lektoritena astusid üles nii Eesti loovteraapiate spetsialistid kui ka kolleegid välismaalt. Sel perioodil oli muusikateraapia arendus- ja teaduskeskuse funktsioon TPÜ Terviseuuringute Laboril. Labor tegi tihedat koostööd EMTÜ-ga. Läbi viidi mitmeid empiirilisi uurimusi muusika toimest, muusikateraapiast ning vibroakustilisest teraapiast, Eha Rüütli (1995, 1996, 1997, 2002), Alice Pehki (1995, 1997), Neeme Kahuski (1997) jt poolt.
1995. aastal alustas Tallinna Ülikooli Avatud Ülikooli juures esimene Muusikateraapia algkursus, koolitusprogrammi väljatöötaja ja juht oli Alice Pehk. Aastane koolitus andis baasteadmised muusika toimest ning muusikateraapia tehnikatest ja meetoditest, aga ka nende teadmiste ja oskuste rakendamisest erinevatel elualadel väljaspool teraapilist konteksti nii individuaalses- kui grupitöös. Siiani on toimunud juba 10 koolitust. 2009. aastast toimub koolitus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Täienduskoolituskeskuse juures. 2010. a sügisel avati uus täienduskoolituse grupp.
1995. aastast oli TPÜ Kultuuriteaduskonna muusikateooria magistriõppe üliõpilastel võimalik valikainena kuulata loengutsüklit „Sissejuhatus muusikateraapiasse“, lektor Alice Pehk.
1996-2006 oli Muusikateraapia lisaeriala võimalik läbida TLÜ Psühholoogia osakonna juures. Koolitusprogrammi juht oli Alice Pehk. Tegemist oli 2-aastase programmiga, mis pakkus baasteadmisi muusikateraapiast nii TLÜ statsionaarsetele tudengitele kui ka teiste ülikoolide üliõpilastele. Programm ehitati üles, toetudes Euroopa ja maailma muusikateraapia koolituste printsiipidele, mis andis hea baasi soovi korral edasiõppimiseks Eestis või ka välismaal. Selle koolituse näol oli tegemist selle aja ulatuslikema akadeemilisel tasemel muusikateraapia koolitusprogrammiga Balti riikides.
1996. a ilmusid esimesed muusikateraapiat käsitlevad eestikeelsed teosed. Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjastuses nägid ilmavalgust Alice Pehki monograafia „Muusade kunst aitab elada: Muusika toimest ja selle teraapilistest rakendusvõimalustest“ ning artiklite kogumik „Muusika loob võimaluse… Valik artikleid muusika teraapilisest kasutamisest“, autoriteks Tiiu Arro, Sirje Rass, Ene Järvik, Tiina Kallavus, Malle Mölder, Alice Pehk (toimetaja) jt.
1998-1999 toimus Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Tallinna Pedagoogikaülikooli koostöös Muusikateraapia jätkukursus, millel said võimaluse osaleda eelnevalt Muusikateraapia algkursuse läbinud 19 inimest. Kursuse eesmärgiks oli süvendada osalejate teadmisi ja oskusi muusikateraapias, keskendudes muusikaterapeudi identiteediküsimustele ja supervisioonile, aga ka teadusliku uurimistöö võimaluste tutvustamisele muusikateraapias. Põhikoolitajad kursusel olid Ingrid Hammarlund, Petra Werner-Kjällberg, Sören Oscarsson, Dali Kask.
Aastatel 1999-2003 oli võimalik osa saada mitmetest huvitavatest muusikateraapia koolitustest, mida viisid läbi muusikateraapia rahvusvaheliselt tunnustatud professionaalid: Clive Robbins (Nordoff-Robbinsi meetod), Gianluigi di Franco (vokaalteraapia), Joseph Moreno (muusika- ja draamateraapia), Igor Reznikoff (hääleteraapia).
2002-2007 sai Eesti muusikateraapia areng tugeva toetuse saksa metseenidelt Prof Dr Hannelore Grevelt ja Prof Dr Helmut Grevelt. Projekt hõlmas kaht 2-aastast muusikateraapia täiendkoolituse programmi Tallinna Ülikooli juures, mille viis läbi Hamburgi Muusika- ja Teatriülikooli Muusikateraapia Instituudi professor, PhD Hans-Helmut Decker-Voigt. Koolituse läbis 26 muusikaterapeuti.
2002-2004 viidi sama projekti raames läbi uurimistöö muusika- ja vibroakustilise teraapia kasutamise võimalustest teismeliste tüdrukutega. Uurimisgruppi kuulusid Eha Rüütel, Alice Pehk, Eve Lukk, Malle Luik, Anne Ojala, Marika Ratnik, Heli Zilensk jt (Rüütel, Ojala, Luik, & Lukk, 2003; Rüütel, Ratnik, Tamm, & Zilensk, 2004).

Kolmas samm
2007 tähistab kolmanda perioodi algust Eesti muusikateraapia ajaloos. Avati kunstiteraapiate bakalaureuse- ja magistriõppekavad Tallinna Ülikoolis (Kunstiteraapiate bakalaureuseõpe, 2007, Kunstiteraapiate magistriõpe, 2007), kuhu integreeriti ka spetsialiseerumine muusikateraapiale. Õppekavad töötas välja kunstiteraapiate õppekava juht dotsent PhD Eha Rüütel koostöös erinevate kunstiteraapia suundade esinajatega (sh muusika, visuaalkunst, draamateraapia ja psühhodraama, tantsu- ja liikumisteraapia).
Kunstiteraapiate õppekava on oma olemuselt interdistsiplinaarne kombineerides aineid tervise, kunstide, humanitaar- ja sotsiaalteaduse valdkondadest. Bakalaureuse õppekava põhineb loovuse uurimise traditsioonidele TLÜ-s ja pakub erinevaid õppeaineid, mis võimaldavad üliõpilastel õppida loova mõtlemise ja loova eneseväljenduse kohta nii teoorias kui praktikas. Spetsialiseerumine kunstiteraapiates (muusika, visuaalkunst, tants ja liikumine, draamateraapia ja psühhodraama) on paindlik. Tudengitel on võimalus täiustada oma teadmisi teistes kunsti ning kunstiteraapiate suundadel ja eksperimenteerida kunstide süneesiga ning kunstide integreeritud kasutamisega teraapilistel eesmärkidel. Kunstiteraapiate bakalaureuseõpe on kolmeaastane tsükliõpe (180 EAP). Kunstiteraapiate tasemeõpe loob võimalused kunstide teraapilise rakendamise oskuste omandamiseks ning loob eeldused kujuneda professionaalselt küpseks terapeudiks edasise enesetäiendamise ja praktika käigus. Terapeutiliste oskuste saavutamiseks on üliõpilastel võimalus jätkata õpinguid magistritasemel. Kunstiteraapiate õppekava on oma olemuselt samuti interdistsiplinaarne, asetades spetsialiseerumise tegevusvälja laiemasse tervise ja sotsiaal-kultuurilisse konteksti. Õppekava orientatsioon on loovteraapia, loovate tegevuste rakendamine ja kunsti kasutamine teraapilistel eesmärkidel; samuti kunstide integreerimise põhimõtted ning loovate protsesside usaldamine. Selline lähenemine annab üleõpilastele võimaluse integreerida erinevaid kunste ja teraapilisi lähenemisi nende isikupärasesse teraapilisse stiili.
Kunstiteraapiate magistriõpe on kahe-aastane tsükliõpe (120 EAP). Magistriõpingud loovad eeldused professionaale kvalifikatsiooni omandamiseks loovterapeudina. Professionaalse kvalifikatsiooni tingimused kunstiterapeutide, samuti muusikaterapeutide jaoks ning selle taotlemine on arendamisel koostöös Eesti Kutsekojaga. Muusikaterapeutide kutsestandard on võrdne rahvusvahelise standardiga.
2007. aastal toimus Eestis rahvusvaheline konverents “Kunstid arstirohtude hulka”, mille korraldasid TLÜ Kunstide Instituut ja Teadmussiirde keskus SPINNO, kus arstid, terapeutid ja teadlased arutasid loovteraapiate kui tervise-edendamise võimaluste üle. Muusika-, kunsti- ja saviteraapia praktikud rääkisid oma tööst Eestis. Samal aastal alustati veel teisegi olulise kontakti loomisega. Nimelt Pariisis tegutsev MTÜ Musique & Santé (prantsuse keeles muusika ja tervis), mis propageerib ja arendab elava muusika viimist haiglatesse ja puuetega inimeste asutustesse (Musique & Sante, 2010) on arendanud välja piloot-koolitusprogrammi “Music in Healthcare Settings” Euroopa Liidu Leonardo da Vinci programmi raamistikus koostöös järgmiste asutustega: Royal Northern Colleage of Music (Manchester, Suurbritannia), Music Network (Iirimaa) ja Musical Academy of Cracow (Poola). Sellel koolitusel on 2007. aastast osalenud ka mitmed TLÜ tudengid. Koolituse eesmärk ei ole otseselt seotud muusikateraapiaga (pigem elava muusika haiglatesse viimisega), pikemas perspektiivis tutvustatakse muusikat ja selle positiivsust patsientidele haiglates ja terviseasutuste juhtide seas. Muusikaterapeutidele avab see töökohtade võimaluse tervisega seotud asutustes.
2007. a septembris võõrustas TLÜ IX ECArTE (European Consortium for Arts Therapies Education) rahvusvahelist konverentsi (European Arts, 2010). TLÜ on olnud ECArTE liige aastast 2005.
Muusikateraapia arenguloo kolmas periood on pidevalt täienev ja väljakutseid pakkuv protsess, mis arvestab ühiskonnas toimuvate muutuste ja vajadustega. Muusikaterapeutide spetsialiseerumine areneb, muutub ja täiustub integreerides psühholoogia ja kunstiteraapiate võimalusi.

Kokkuvõte
Eesti muusikateraapial on ligi 30 aastane ajalugu. 15. detsembril 2025. aastal tähistab Eesti Muusikateraapia Ühing oma 35. sünnipäeva. Kauaaegsele, mitmekülgsele ja edukale arenemisteele on paradoksaalne, et muusikaterapeudi elukutse ei ole ühiskonnas veel akrediteeritud. Muusikaterapeudi professionaalne staatus ootab Eesti ühiskonna poolt alles tunnustamist ja aktsepteerimist. Ka muusikaterapeutidel on lähitulevikus vajalik arendada koostööd pidevalt suureneva hulga kunstiteraapiatele pühendunud spetsialistidega.

Viited
European Arts Therapies Conferences. (2010). About ECArTE. Retrieved from: http://ecarte.info/about_us.html
Kahusk, N., & Pehk, A. (1997). Influence of music depending on listening method and health status. In: Book of abstracts of the 3rd Nordic Conference on Music Therapy. Jyväskylä, Finland, June 12-15, 1997.
Kunstiteraapiate bakalaureuseõpe. (2007). Tallinna Ülikool, Kunstide Instituut, Rakendusloome osakond. [Kunstiteraapiate bakalaureusetaseme õppekava]. Kättesaadav: http://www.tlu.ee/files/arts/7987/Kunst90e455353ad2a402f2884a40683accda.pdf
Kunstiteraapiate magistriõpe. (2007). Tallinna Ülikool, Kunstide Instituut, Rakendusloome osakond. [Kunstiteraapiate magistritaseme õppekava]. Kättesaadav: http://www.tlu.ee/files/arts/7988/Kunst11db7f7008331dca93402d3476e57bd2.pdf
Mardi, R., Pehk, A., Rüütel, E., & Vinkel, M. (1995). The effect of vibroacoustic method in treatment of stress related state of psychosomatic dyscomfort. In: Abstracts to the Seminar “Man, Environment and Health”, Otepää, Estonia, April 21–22. P. 27.
Members. (2009). European Consortium for Arts Therapies Education. Retrieved from: http://ecarte.info/members_2009.htm
Musique & Sante. (2010). Musique et Sante. Europa. Retrieved from: http://www.musique-sante.org/index2.htm
Pehk, A. (1995). Muusika psühhofüsioloogiline toime. Eesti Arst, 6, 542–544.
Pehk, A. (1996). Muusade kunst aitab elada: Muusika psühhofüsioloogilisest toimest ja selle teraapilistest rakendusvõimalustest. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool.
Pehk, A. (Ed.) (1996a). Muusika loob võimaluse: Valik artikleid muusika teraapilisest kasutamisest. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool.
Pehk, A. (1997). Psychophysiological Influence of Music and Its Therapeutic Use. Master’s Thesis at Tallinn Pedagogical University.
Pratt, R., R. (1990). Music in special education, music therapy and music medicine. International Journal of Music Education, 16, 56-57.
Pratt, R., R. (1991). Music education and medicine: A renewed partnership. International Music Educators Journal, 77/5, 31-36.
Rüütel, E., & Tamm, S. (1995). Thoughts about music therapy realities and possibilities in Estonia. Music Therapy Perspectives, 13(1), 51–52.
Rüütel, E. (1995). The psycho-physiological effect of music and vibroacoustics . European Music Therapy Register (125). Castricum: Stichting Muziektherapie.
Rüütel, E. (1996). The psycho-physiological effect of music and vibroacoustics in combination with psychological counselling. In: Book of Abstracts of the 8th World Congress of Music Therapy, July 14-20, 1996, Hamburg. Bremen: Trialog. P. 96.
Rüütel, E. (1996). Vibroakustilise teraapia psühho-füsioloogiline toime. Eesti Arst, 2, 166-170.
Rüütel, E. (1997). Psycho-physiological Effect of Music and Vibroacoustic Stimulation. Master’s Thesis at Tallinn Pedagogical University.
Rüütel, E. (2002). The psychophysiological effects of music and vibroacoustic stimulation. Nordic Journal of Music Therapy, 11(1), 16-26.
Rüütel, E., Ojala, A., Luik, M., & Lukk, E. (2003). Outcome of therapeutical interventions based on music therapy and vibroacoustic therapy in nonclinical sample of teenage girls. In: Abstracts: First International Congress of Music in Therapy, Medicine and Consultancy. VIII Symposium for Music in Medicine of the ISMM, Hamburg, June 24th-28th, 2003. Hamburg: Institut für Musiktherapie der Hochschule für Musik und Theater Hamburg and International Society of Music in Medicine (ISMM).
Rüütel, E., Ratnik, M., Tamm, E, & Zilensk, H. (2004). The experience of vibroacoustic therapy in the self-development of adolescent girls. Nordic Journal of Music Therapy, 13(1), 33-46.
Stephens, J. (1990) ISME Commission Reports. International Journal of Music Education, May, 16, 54-56.
Tamm, S., Elenurm, T., & Rüütel, E. (1992). Muusikateraapia ja vibroakustiline ravi on võtmas eluõigust. Eesti Arst, 1, 57-62.