EESTI MUUSIKATERAAPIA ÜHINGU põhikiri
- ÜLDSÄTTED
1.1. Mittetulundusühingu nimeks on EESTI MUUSIKATERAAPIA ÜHING (edaspidi põhikirjas ÜHING).
1.2. Ühingu asukoht on Tallinn.
1.3. ÜHING on üle-eestiline iseseisev vabatahtlik kutsetöös muusikateraapiat või muusika tervendava kasutuse võtteid rakendavaid inimesi või juriidilisi isikuid ühendav organisatsioon, mille põhieesmärgiks on muusikateraapia arendamine ja muusikateraapia-alase informeerituse taseme tõstmine Eestis ning seeläbi teaduse, kultuuri, hariduse ja tervishoiu toetamine avalikes huvides.
1.4. ÜHING on 1990. aastal asutatud Eesti Muusikateraapia Ühingu õigusjärglane.
1.5. ÜHING on oma eesmärkide saavutamisele suunatud tegevusega kasumit mittetaotlev eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
1.6. ÜHINGUL on oma nimetusega pitsat ja sümboolika.
1.7. ÜHINGU majandusaastaks on kalendriaasta.
- TEGEVUSE EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMINE
2.1. ÜHINGU tegevuse eesmärkideks on:
2.1.1. eelduste loomine muusikateraapia arenguks ja kliinilise muusikateraapia kui psühhoteraapia alaliigi professionaalse taseme kujunemiseks Eestis; kollegiaalsete sidemete soodustamine; muusikateraapia-alase informeerituse tõstmine;
2.1.2. muusikaterapeutide väljaõppe organiseerimine, koolitusprogrammide ja atesteerimiskriteeriumide väljatöötamine;
2.1.3. muusikateraapia kasutamise õiguslike aluste väljatöötamine;
2.1.4. põhikirjalise tegevusega seotud majandustegevus.
2.2. Oma eesmärgi teostamiseks ÜHING:
2.2.1. toetab oma liikmete tegevust, edendab omavahelisi kontakte;
2.2.2. kogub ja süstematiseerib muusikateraapiasse puutuvat teavet, teeb selle liikmeile ja teistele huvitatuile kättesaadavaks;
2.2.3. korraldab nii avalikke kui kinniseid üritusi, kogemuste vahetamise, loenguid, kursusi, konverentse, konkursse, tuluõhtuid jms.
2.2.4. toetab teadustööd, töötab välja õppe- ja teraapiaprogramme ning metoodikaid;
2.2.5. ühtlustab emakeelsete oskussõnade kasutamist;
2.2.6. annab välja trükiseid, heli- ja videosalvestisi;
2.2.7. informeerib avalikkust muusika toimesse puutuvates küsimustes;
2.2.8. teeb koostööd organisatsioonidega, kellega on ühiseid eesmärke;
2.2.9. sõnastab kutsetegevuse eetikanõuded ja jälgib nende täitmist.
- ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING ÜHINGUST VÄLJAASTUMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD
3.1. ÜHINGU liikmeskonna moodustavad liikmed ning auliikmed.
3.2. ÜHINGU liikmeteks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, kes kasutavad oma kutsetöös muusikat ning üliõpilased, kui nad tunnustavad käesolevat põhikirja ja tasuvad liikmemaksu üldkoosoleku poolt ettenähtud korras.
3.3. Liikme kinnitab üldkoosolek tema kirjaliku avalduse põhjal.
3.4. ÜHINGU liikmetel on võimalus astuda ÜHINGUST välja või peatada oma tegevus ÜHINGUS teatud ajaks, esitades sellekohase kirjaliku avalduse juhatusele.
3.5. ÜHINGU liikme võib ÜHINGUST välja arvata, kui:
3.5.1. ta ei ole tasunud eelneva majandusaasta liikmemaksu järgneva majandusaasta 31. märtsiks;
3.5.2. ta on läinud vastuollu ÜHINGU põhikirjas, sisekorra eeskirjades või eetikanormides sätestatud printsiipidega.
3.6. Auliikmed.
3.6.1. Auliikmeks võib olla isik, kellel on erilisi teeneid ÜHINGU ees.
3.6.2. Auliikme kinnitab üldkoosolek.
- LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
4.1. ÜHINGU liikmetel on õigus:
4.1.1. valida ja olla valitud ÜHINGU juhtorganitesse;
4.1.2. osaleda ÜHINGU üritustel;
4.1.3. teha ettepanekuid üldkoosolekule ja arupärimisi juhatuse töö kohta;
4.1.4. kasutada juhatuse poolt kehtestatud korras ÜHINGU vara ja ühingu kasutuses olevat mittekonfidentsiaalset teavet;
4.1.5. organiseeruda erinevate töösuundade alusel, kuuluda samaaegselt mitmesse allstruktuuri.
4.2. ÜHINGU liikmetel on kohustus:
4.2.1. osaleda üldkoosolekutel;
4.2.2. aidata aktiivselt kaasa ÜHINGU eesmärkide saavutamisele;
4.2.3. tasuda liikmemaksu ettenähtud suuruses ja tähtajal;
4.2.4. järgida sisekorra eeskirju ning kutsetegevuse eetikanõudeid;
4.2.5. tasuda rahalised ja materiaalsed võlgnevused ÜHINGUST väljaastumise või tegevuse peatamise päevaks.
- ÜLDKOOSOLEK
5.1. ÜHINGU kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, mille igal ühingu liikmel on üks hääl.
5.2. Üldkoosoleku valmistab ette ja kutsub kokku juhatus mitte harvem kui üks kord kalendriaastas enne 31. märtsi. Üldkoosolek kutsutakse kokku ka vähemalt 1/10 liikmete nõudmisel, milline peab olema esitatud juhatusele kirjalikult, näidates ära kokkukutsumise põhjuse. Kui juhatus ei kutsu nimetatud asjaoludel üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad selle ise kokku kutsuda samas korras kui juhatus.
5.3. Üldkoosoleku toimumise aja teatab juhatus liikmetele vähemalt 30 (kolmkümmend) kalendripäeva kirjalikult ette.
5.4. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 10%
liikmetest.
5.5. Tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 ÜHINGU liikmete nõusolek.
5.6. Põhikirja muutmise ja tegevuse lõpetamise otsus loetakse vastu võetuks, kui selle poolt on hääletanud 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest.
5.7. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
5.7.1. põhikirja muutmine;
5.7.2. tegevuse eesmärgi muutmine;
5.7.3. ÜHINGU teise ühinguga ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise otsustamine;
5.7.4. liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine;
5.7.5. juhatuse ja revisjonikomisjoni suuruse ja koosseisu määramine;
5.7.6. juhatuse liikmete ennetähtaegne tagasikutsumine;
5.7.7. liikmemaksu suuruse ja maksutähtaja määramine;
5.7.8. eetikanormide ja sisekorra eeskirjade kehtestamine;
5.7.9. eetikakomisjoni moodustamine;
5.7.10. palgaliste töötajate töötasu määramine;
5.7.11. aasta tööplaani ja eelarve kinnitamine;
5.7.12. majandusaasta aruande kinnitamine;
5.7.13. ÜHINGU kinnisasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine;
5.7.14. juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;
5.7.15. muud küsimused, millised ei ole antud juhatuse pädevusse.
- JUHATUS
6.1. ÜHINGU tegevust juhib üldkoosolekute-vahelisel perioodil vähemalt kolmeliikmeline juhatus.
6.2. Juhatuse liikmed valib üldkoosolek kaheks aastaks. Juhatuse liikmed võivad järjest ametis olla kuni kuus aastat. Taasmäärata juhatusse võib neid kahe aasta möödudes.
6.3. Juhatuse tööd juhib esimees, kelle valivad endi hulgast juhatuse liikmed kaheks aastaks.
6.4. Juhatuse kutsub kokku esimees vastavalt vajadusel, kuid mitte harvem kui neli korda aastas.
6.5. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab esimehe hääl.
6.6. Juhatuse pädevusse kuulub:
6.6.1. tegevuse korraldamine vastavalt põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele;
6.6.2. üldkoosoleku ettevalmistamine ning liikmetele selle toimumisest ja päevakorrast kirjalikult teatamine;
6.6.3. liikmeskonna kohta arvestuse pidamine;
6.6.4. volituste andmine ühingu esindamiseks;
6.6.5. varade käsutamine ja kasutamine ning vastutus selle eest;
6.6.6. raamatupidamise korraldamine;
6.6.7. tööplaani koostamine;
6.6.8. liikmete informeerimine ÜHINGU üritustest;
6.6.9. aastaeelarve ettevalmistamine, aastaaruande koostamine;
6.6.10. ülesannete ja vastutuse jaotamine juhatuse liikmete vahel;
6.6.11. lepinguliste töötajate pädevuse ja vastutuse määramine;
6.6.12. üldkoosoleku juhataja määramine;
6.6.13. sümboolika kinnitamine;
6.6.14. osutatavate teenuste ja nende eest tasumise määrade kinnitamine.
- VARA
7.1. ÜHINGU omanduses võib olla igasugune vara, mis on vajalik põhikirjaliseks tegevuseks.
7.2. ÜHINGU vara moodustub liikmemaksudest, annetustest, sihtotstarbelistest eraldistest, laenudest, põhikirjalisest eesmärgist tulenevate ürituste korraldamisest, pärandustest ja muudest laekumistest.
- ARUANDLUS JA KONTROLL
8.1. ÜHINGU tegevust kontrollib sõltumatu kontrollorgan: revisjonikomisjon.
8.2. Revisjonikomisjoni valib üldkoosolek kaheks aastaks. Komisjoni suuruse määrab üldkoosolek.
8.3. Revisjonikomisjon esitab kontrolli tulemustest üldkoosolekule aruande.
- ÜHINGU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LIKVIDEERIMINE
9.1. ÜHINGU ühinemine teise ühinguga, jagunemine või likvideerimine toimub seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud alustel.
9.2. ÜHINGU tegevuse lõpetamisel järelejäänud vara jaotatakse riigile, kohalikule omavalitsusele või teistele samalaadilistele ühingutele Eestis kasutamiseks samal eesmärgil.
Käesolev põhikiri on kinnitatud Eesti Muusikateraapia Ühingu üldkoosolekul Tallinnas, 9. märtsil 2008.a.