Eelmise aasta augustis toimus Norras, Oslos, rahvusvaheline laste muusikateraapia konverents. Tegemist on teist korda toimuva erialakonverentsiga, mis koondab vastsündinute, imikute ja lastega töötavaid spetsialiste. Seekordne konverents alapealkirjaga Music Therapy in Pediatrics: Navigating a Field in Flux oli pühendatud eeskätt muusikateraapiale lastehaiglates – valdkonnale, mis on oma olemuselt dünaamiline ja mitmetahuline.
Oslo Ülikooli Haiglas (Rikshospitalet) toimunud avatseremoonia raames leidis aset südamlik ja emotsionaalne paneelvestlus haiglaelu tähendusest, sellega kaasnevast hooldusest ning loovusest. Erineva tausta ja vaatenurkadega panelistid – Are Brean (neuroloog), Stine Camilla Blichfeldt-Ærø (muusikaterapeut), Juan Pedro Zambonini (muusikaterapeut) ja Marianne Sveen (muusik ning haiglaravil viibinud lapse vanem) – arutlesid selle üle, mis on haiglaravil viibivate laste ja noorte jaoks oluline ja tähendusrikas.
Paneelvestluse emotsionaalseima ja ühtlasi ka kauneima ettekande tegi Norra muusik Marianne Sveen, kes jagas oma isiklikku kogemust vähiravil viibiva lapse vanemana. Ta kõneles läbielamistest, lootustest ja nende purunemisest ning sellest, kuidas muusikateraapia programm kandis sel keerulisel perioodil tähendusrikast ja toetavat rolli nii tema lapse kui ka tema enda jaoks. Marianne jagas ka oma kogemust muusikuna ning esitas paar sel perioodil loodud hingekriipivat laulu.
Järgnenud kolm konverentsipäeva olid täis inspireerivaid ja sisukaid ettekandeid muusikaterapeutidelt üle maailma. Ehkki osalejaid oli ligikaudu 70 ja õhkkond pigem intiimne, oli tegemist tõeliselt rahvusvahelise kohtumisega – lisaks Euroopa riikidele olid esindatud ka USA ja Austraalia. Ettekanded käsitlesid mitmesuguseid valdkonnaspetsiifilisi teemasid, sealhulgas kliinilise neuromusikoloogia rakendusi laste ja vastsündinute arengus; neurokuvamise ja muusikateraapia seoseid vastsündinute intensiivravi kontekstis; „südamelaulu“ (heart song) kasutamist teraapias; muusikateraapia rolli vähihaigete patsientide ja nende peredega töötamisel; muusikateraapiaprogrammide arendamist haiglates; tehisintellekti ja loomingulise tehnoloogia kasutamist muusikaterapeutilises uurimistöös jpm.
Olles juba mitu aastat seotud Tallinna Lastehaigla imikute ja vastsündinute, sh intensiivraviosakonnas viibivate enneaegselt sündinud beebide ja nende vanematega, pakkusid mulle enim huvi just seda valdkonda puudutavad ettekanded. Eriti põnev oli Hollandi neuromusikoloogi ja teadlase dr Artur Jaschke ettekanne, mis keskendus loomingulisele tehisintellektile, muusikateraapiale ja tervishoiurakendustele laste ning vastsündinute närvisüsteemi arengus.
Kõlama jäi mõte, et kuigi muusika võib pakkuda suurepärast stiimulit haiglamüra leevendamiseks ja närvisüsteemi toetamiseks, ei ole realistlik kvalifitseeritud muusikaterapeudi ööpäevaringne kohalolu haiglas. Salvestatud muusika ei paku samuti sellele lihtsat lahendust, kuna võib ebaküpse närvisüsteemiga vastsündinu jaoks osutuda kergesti ülestimuleerivaks. Olulise teemana käsitleti ka epigeneetikat – seda, kuidas muusika võib mõjutada geenide avaldumist. Uuringud viitavad, et nii muusika kuulamine kui ka aktiivne musitseerimine võivad mõjutada aju molekulaarseid protsesse, sealhulgas geeniekspressiooni ja stressihormoonide taset. Need mõjud toetavad neuroplastilisust, mis on oluline õppimise, taastumise ja arenguga seotud protsesside jaoks. Nimetatud uuringuga (The molecular basis of music-induced neuroplasticity in humans: A systematic review, Kunikullaya et al., 2025) on võimalik tutvuda PubMedi andmebaasis (https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/40412457/).
Rootsis Karlstadi haiglas teadust tegev muusikaterapeut dr Alexandra Ullsten tutvustas oma tollal käimasoleva uuringu kulgu, mis käsitles mittefarmakoloogiliste sekkumiste – lapsevanema ja imiku nahk-naha kontakti, imetamise ning vanema laulmise – kombineeritud kasutamist valulike protseduuride (nt rutiinsed vereproovid) ajal. Tema uurimistöö tulemused näitavad, et vanema laulmine on oluline ressurss raviperioodil läbiviidavate valulike protseduuride ajal. See annab vanemale ka tugeva kogemuse oma rolli vajalikkusest ja tähendusest, mis võib enneaegse sünni korral olla sageli häiritud. Muusikaterapeut saab siin vanemat julgustada ja võimendada tema uskumust, et tal on midagi ainulaadset – hääl ja kohalolu –, mida kellelgi teisel haiglakeskkonnas ei ole. See omakorda aitab tugevdada habrast ja kujunemisjärgus olevat sidet lapsega. PEARL-projekti (Pain in Early Life) kohta on võimalik rohkem lugeda projekti kodulehelt https://www.pearl.direct .
Rahvusvaheline lastemuusikateraapia konverents toimub iga kolme aasta järel. Esimene konverents leidis aset 2022. aastal Helsingis. Oslos toimunud kohtumisel kuulutati välja järgmise, 2028. aastal toimuva konverentsi asukoht – Ameerika Ühendriigid, Philadelphia. Seega on kõik lastega töötavad muusikaterapeudid oodatud kolme aasta pärast toimuvale kolmandale lastemuusikateraapia konverentsile Philadelphias!
Marion Musting, MSc, muusikaterapeut tase 7, EMTÜ liige
Foto (erakogu: Marion Musting). Pildil Friederike Haslbeck, Alexandra Ullsten, Marion Musting, Helen Shoemark ja Kirsty Jane.
