Foto (erakogu): Alice Pehk kliendiga BMGIM protsessis.
Elus võib ette tulla hetki, mil on tunne, et oleme justkui ummikusse jõudnud. Tahe muutusteks võib olla olemas, ent reaalsed sammud näivad kättesaamatud. Korduvad ennast takistavad mustrid, meeleolu kõikumised või sisemine rahutus viitavad sageli millelegi sügavamale – millelegi, mis on meis olemas, kuid millele tavateadvuse tasandilt ei pruugi olla ligipääsu.
Muusika on üks võimsamaid vahendeid teadvuse süvatasanditele liikumiseks. Muusika transformeeriv jõud seisneb selle võimes haarata korraga nii keha, emotsioone kui ka kujutlusvõimet. Selle rütmiline ja harmooniline struktuur toetab aju rütmide sünkroniseerumist (entrainment), mis võib viia süvenenud seisundini, kus ajataju muutub ning tähelepanu liigub tavateadvusest sügavamatele kogemustasanditele (Thaut, 2005; Large & Snyder, 2009). Samal ajal aktiveerib muusika aju emotsiooni- ja mälukeskusi, sealhulgas limbilist süsteemi. See võimaldab esile kerkida varasematel kogemustel ja kujutluspiltidel, mis igapäevases mõtlemisrežiimis ei pruugi teadvusse jõuda (Koelsch, 2014). Muusika mõju ei piirdu ühe ajupiirkonnaga, vaid haarab korraga mitmeid närvivõrgustikke ning toetab neuroplastilisust – aju võimet kogemuse mõjul muutuda ja ümber organiseeruda (Zaatar et al., 2024). Just see neuropsühholoogiline ja kogemuslik koostoime loob pinnase, millel muusika saab toimida sillana nähtava ja nähtamatu vahel, avades ligipääsu teadvuse süvatasanditele ja toetades sisemist muutust. Selline mitmetahuline mõju muudab muusika terviklikuks toimemehhanismiks, võimaldades toetada nii stressi ja ärevuse leevenemist kui ka sügavamate sisemiste mustrite ja tähenduste teadvustamist.
Kõlab ehk klišeena, ent vastused on tõepoolest inimeses endas olemas. Psühhoterapeudi roll ei ole öelda, millist rada pidi minna, vaid olla teekaaslane ja tugi teekonnal, mille käigus saab leida vastused iseenda seest. Just sellele põhimõttele toetub Bonny meetod, BMGIM (The Bonny Method of Guided Imagery and Music), süvapsühholoogiline teraapiameetod, mis eesmärgistatult valitud muusika ja kaalutletud verbaalsete sekkumiste kaudu aitab jõuda psüühika sügavamatesse kihtidesse ning teadvustada seni teadvustamatut, et seda mõista ja integreerida.
Mis on BMGIM?
Selle unikaalse teraapiameetodi sünnilugu on tihedalt seotud selle looja, Helen Lindquist Bonny (1921–2010) isikliku ja professionaalse teekonnaga. BMGIM kasvas välja tema koostööst transpersonaalse psühholoogia rajaja ja muutunud teadvusseisundite uurimise algataja Stanislav Grofiga (Bonny, 2002). Tuginedes isiklikele sügavatele muusikalistele kogemustele tundis Bonny sisemist kutsumust vahendada muusika tervendavat väge ka teistele. Ta töötas Marylandi psühhiaatria uurimiskeskuses, osaledes föderaalvalitsuse uurimistöös LSD teadvust avardava mõju kohta (Pahnke et al., 1970). Bonny rakendas LSD-ga toetatud psühhoteraapia seanssidel hoolikalt iga ravifaasi jaoks valitud süvamuusikat, aidates patsientidel seda kogemust läbida ja sellest maksimaalset kasu saada (Bonny & Pahnke, 1972). See lõi aluse, mille põhjal töötas Bonny hiljem välja oma BMGIM-teraapia programmid, millele BMGIM-terapeudid oma töös ka käesoleval ajal toetuvad. Pakkudes teraapiaseansse ka ilma uimastiteta, sai talle selgeks, et muusika ise saab olla oluline muutuste tekitaja ja teadvuse avardaja.
BMGIM on efektiivne psühhoterapeutiline eneseavamise ja -avastamise meetod, milles spetsiaalselt koostatud muusikaprogramme kasutatakse kujutluste esiletoomiseks, nende läbitöötamiseks ja mõtestamiseks. BMGIM-i teeb unikaalseks kliendi, muusika ja terapeudi vaheline interaktsioon. Muusika käivitab kujutlused, klient verbaliseerib need ning terapeut toetab protsessi kaalutletud sekkumistega. Kujutlused võivad olla inimeseti väga erinevad, üksikutest fragmentidest ja sümbolitest filmilaadsete sündmusjadadeni. Protsessi käigus tekkivaid kujutlusi saab kogeda korraga mitmel tasandil – konkreetsest abstraktseni, personaalsest transpersonaalseni. Kõik esilekerkiv on protsessis aktsepteeritud ning kannab tähenduslikku informatsiooni. Meetod lähtub arusaamast, et parandav jõud peitub inimeses eneses ning muusika aitab sellele jõule ligi pääseda (Clark, 2002). Meetodi kirevast teoreetilisest taustast annab ülevaate joonis 1.
BMGIM-terapeudid on kogenud ja süvaharitud spetsialistid, kes on läbinud spetsiaalse kolmeastmelise väljaõppe, mis sisaldab lisaks ulatuslikele teoreetilistele teadmistele ka mahukat omateraapia protsessi kogenud BMGIM-terapeudi juures ning superviseeritud BMGIM-teraapia praktikat vähemalt 100 teraapiaseansi ulatuses.
Terapeutiline protsess: häälestumisest uue taipamiseni
BMGIM-teraapia kohtumine kestab tavaliselt 1,5-2 tundi, seansid toimuvad 2–4 korda kuus. Teraapiaprotsessi kogupikkus ei ole fikseeritud, sõltudes kliendi vajadustest ja teraapianäidustustest, aga ka tema avatusest ja motivatsioonist.
BMGIM-seanss on terviklik protsess, mis koosneb mitmest etapist. Teraapiakohtumine algab põhjaliku eelvestlusega, mille käigus selgub seansi fookus ning sõnastatakse küsimus või keskne teema, milles inimene sel hetkel selgust või vastust otsib. Seejärel viib terapeut kliendi sügavasse lõdvestusse, mis on vajalik kehaliste pingete vabastamiseks, et meel saaks sujuvalt liikuda avardatud teadvuse seisundisse. Järgneb muusika kuulamise ja visualiseerimise faas. Terapeut valib muusika, mis võimaldab ja toetab valitud fookusega töötamist. Selles faasis jagab klient reaalajas terapeudiga kõike kogetavat, olgu selleks kujutlused, emotsioonid, mälupildid või kehalised aistingud, olles saadetud terapeudi hoolikalt valitud verbaalsetest sekkumistest. Siserännaku lõppedes analüüsitakse ja integreeritakse kogetut, rakendades selle hõlbustamiseks ka kogetu jäädvustamist näiteks joonistades või voolides. Oluline on siinkohal märkida, et terapeut ei tõlgenda kliendi kujutlusi, vaid aitab tal lähtudes kontekstist ja varasemast infost kogetut mõista, leida seoseid tema minevikukogemuste ja praeguste väljakutsete vahel ning saada uusi taipamisi.
Tänu muusika mõjule ja erinevate teadvusetasandite kaasatusele võib BMGIM viia probleemide tuumani ja taipamisteni märksa kiiremini kui üksnes vestlusel põhinev teraapia.
Muusika kui kaasterapeut
BMGIM-is toimib muusika aktiivse kaasterapeudina. Meetodi tarbeks on välja töötatud algselt Bonny loodud ja hiljem teiste arendajate poolt täiendatud spetsiaalsed muusikaprogrammid, mis koosnevad peamiselt süvamuusika meistriteostest. Muusika pärineb näiteks sellistelt suurtelt heliloojatelt nagu Mahler, Holst, Vaughan Williams, Ravel, Elgar, Sibelius, Bach, Beethoven, Debussy, Pärt. Siinkirjutaja on BMGIM-i muusikavaramut veelgi Eesti muusikaga rikastanud. Elleri, Eespere, Tormise ja Sisaski loomingul põhinev muusikaprogramm „Varjuga silmitsi“ on avaldatud teoses Guided Imagery & Music (GIM) and Music Imagery Methods for Individual and Group Therapy (Pehk, 2015b).
BMGIM-is kasutatavaid heliteoseid iseloomustab etteaimatav struktuur koos rikkaliku variatiivsusega, mitmekesine harmoonia ja meloodia ning suur dünaamiline liikuvus. Valitud muusika kannab endas arhetüüpseid kvaliteete, mis toetavad sügavate kujutluslike protsesside esilekerkimist (Bonny, 1986/2002). Teadusuuringud osutavad sellele, et niisugune muusika peab olema piisavalt kompleksne, et peegeldada inimpsüühika mitmekesisust, pakkudes samal ajal turvalist „hoidvat keskkonda“ (holding environment), kus on võimalik kohtuda ka raskete emotsioonidega ilma neisse uppumata (Zaatar et al., 2024). Reaktsioon muusikale on alati individuaalne ja oluliseks saab see, mida muusika konkreetses inimeses puudutab ning millise tähenduse muusika vastuvõtja saadud kogemusele annab.
Keda saab BMGIM aidata?
BMGIM-i tõendatud positiivne mõju on ilmnenud mitmete terviseprobleemide puhul (Jerling & Heyns, 2020; McKinney & Honig, 2017), sealhulgas stress ja traumajärgne stress, tööstress, läbipõlemine, depressioon, ärevus (sh esinemisärevus), sõltuvushäired ja söömishäired. Meetod leiab efektiivset kasutust ka onkoloogias ja palliatiivses ravis. Samuti on BMGIM sobiv meetod vaimse tervise probleemide ennetuseks ja enesearenguks, luues võimaluse näiteks eneseteadvuse avardamiseks, enesejuhtimise parandamiseks ja elumuutustega kohanemise toetamiseks.
Erilist väärtust pakub BMGIM traumatöös (Beck et al., 2018; Rudstam et al., 2022), kus pelgalt verbaalne lähenemine võib osutuda ebapiisavaks. Traumaatilised kogemused talletuvad sageli keha- ja pildimäluna, mistõttu neile ei pruugi olla otsest sõnalist ligipääsu. Muusika võimaldab nende kogemusteni jõuda sümbolite ja kujundite kaudu – viisil, mis ei sunni inimest kohe kõike sõnadesse panema. Samal ajal loob muusika turvalise ja hoidva raamistiku, mis aitab reguleerida traumaga seotud tugevaid emotsioone. See võimaldab valusaid kogemusi vaadelda teatava distantsiga ning neid samm-sammult teadvustada ja integreerida, vähendades taastraumatiseerimise riski. Nii saab inimene kohtuda oma haavatavusega kaitstud ruumis, kus muusika toetab emotsionaalset tasakaalu ja aitab taastada sisemist turvatunnet.
Uued suunad: BMGIM ja psühhedeelikumidega toetatud teraapia
Viimaste aastate teadusuuringud osutavad järjest enam psühhedeelikumide (nt psilotsübiin, DMT, MDMA, ketamiin) ravipotentsiaalile mitmete vaimse tervise häirete korral, sh depressioon, ärevus, sõltuvused, posttraumaatiline stress, pakkudes tuge ka juhtudel, kus traditsioonilised ravivõimalused ei ole aidanud. Muusika on psühhedeelikumidega toetatud teraapia (PAT) protsessi oluline osa (Jerotic et al., 2024; Kaelen et al., 2018). Bonny meetod leiab selles kontekstis taas rakendust oma algsete põhimõtete vaimus, toetades patsienti nii raviprotsessiks ettevalmistamisel, selle läbimisel kui ka integratsioonifaasis.
Kaasaegsetes kliinilistes uuringutes, kus kombineeritakse psühhedeelikume ja BMGIM-meetodit, on leitud, et muusika toimib kui dünaamiline toetusstruktuur, mis suunab tähelepanu sissepoole ja aitab vältida intellektuaalset vastupanu (Messell et al., 2022). Uuringud kinnitavad, et BMGIM-meetodi rakendamine PAT protsessis leevendab ärevust ja soodustab nn „müstiliste kogemuste“ teket, mida peetakse antud raamistikus üheks olulisemaks terapeutilist tulemuslikkust ennustavaks teguriks. Erinevalt tavapärasest passiivsest muusika kuulamisest PAT-is võimaldavad spetsiaalselt koostatud muusikaprogrammid ja BMGIM-ile omane dialoog terapeudiga luua turvalise keskkonna, milles sügavad emotsionaalsed protsessid saavad avalduda ja integreeruda.
TEAM-GIM
Pikaaegne töö meeskondade arendamisel viis siinkirjutaja tõdemuseni, et BMGIM-i grupivorm sobib suurepäraselt ka organisatsioonilises kontekstis töötamiseks. Sellest kogemusest arenes välja grupimeetod TEAM-GIM (Pehk, 2015a), mis toob süvapsühholoogilise lähenemise ka meeskonnatöösse. Tegemist on meeskonna vajadustest lähtudes spetsiaalselt valitud muusikast ajendatud interaktiivse grupikujutlusega, mis pakub ainulaadse koostöökogemuse, võimaldades fantaasiamaailmas näha ja kogeda meeskonna tegelikku olukorda ning läbi mängida kujuteldavaid meeskonda puudutavaid situatsioone turvalises vormis, et suurendada üksteisemõistmist ja meeskonnaühtsust.
Muusika loob turvalise ja loova ruumi, milles ilmneb grupidünaamika mustrite, rollide, sümbolite ja kujundite kaudu. See võimaldab meeskonnal näha oma toimimist uuest perspektiivist, katsetada kujutlustes uusi lahendusi ning tuua need taipamised teadlikult igapäevasesse koostöösse.
Kokkuvõtteks
Bonny meetod on väärtuslik ja mõjus tööriist neile, kes otsivad sügavat ja püsivat sisemist muutust. Olgu tegemist depressiooni leevendamise, raske hingetrauma töötlemise või kroonilise haigusega kaasneva emotsionaalse stressi vähendamisega, BMGIM pakub selleks unikaalset ja turvalist teed. Meetod on arenenud täiendterapeutilisest praktikast tugevale tõenduspõhisele vundamendile, kinnitades oma tõhusust nii vaimse kui füüsilise tervise toetamisel. Tulevikus süveneb meetodi teaduslik integreeritus veelgi neurobioloogiliste ja kliiniliste uuringute kaudu, mis aitavad täpsemalt mõista muusika ja kujutlusprotsesside mõju aju plastilisusele ja emotsionaalsele regulatsioonile.
Alice Pehk, PhD,
BMGIM-terapeut ja Bonny meetodi arendaja,
muusikaterapeut tase 7, EMTÜ asutajaliige
Viited
Beck, B. D., Messell, C., Meyer, S. L., Cordtz, T. O., Søgaard, U., Simonsen, E., Moe, T. (2018). Feasibility of trauma-focused Guided Imagery and Music with adult refugees diagnosed with PTSD: A pilot study. Nordic Journal of Music Therapy, 27(1), 67–86. https://doi.org/10.1080/08098131.2017.1286368
Bonny, H. L., Pahnke, W. N. (1972). The use of music in psychedelic (LSD) psychotherapy. Journal of Music Therapy, 9(2), 64–87. https://doi.org/10.1093/jmt/9.2.64
Bonny, H. L., Summer, L. (Ed). (2002). Music Consciousness: The Evolution of Guided Imagery and Music. Gilsum, NH: Barcelona Publishers.
Bonny, H. L. (1986/2002). Music and healing. Journal of the American Association of Music Therapy, 8A (1), 3-12.
Clark, M. F. (2002). Evolution of the Bonny Method of Guided Imagery and Music (BMGIM). In: Bruscia, K., Grocke, D. (Eds). Guided Imagery and Music: The Bonny Method and Beyond. Gilsum, NH: Barcelona Publishers, 5-27.
Jerling, P. A., Heyns, M. (2020). Exploring Guided Imagery and Music as a well-being intervention: A systematic literature review. Nordic Journal of Music Therapy, 29(4), 1–20. https://doi.org/10.1080/08098131.2020.1737185
Jerotic, K., Vuust, P., & Kringelbach, M. L. (2024). Psychedelia: The interplay of music and psychedelics. AnnNYAcad Sci., 1531, 12–28. https://doi.org/10.1111/nyas.15082
Kaelen, M., Giribaldi, B., Raine, J., Evans, L., Timmerman, C., Rodriguez, N., Roseman, L., Feilding, A., Nutt, D., Carhart-Harris, R. (2018). The hidden therapist: evidence for a central role of music in psychedelic therapy. Psychopharmacology (Berl). 2018 Feb, 235(2): 505-519. doi:10.1007/s00213-017-4820-5
Koelsch, S. (2014). Brain correlates of music-evoked emotions. Nature Reviews Neuroscience, 15(3), 170–180.
Large, E. W., & Snyder, J. S. (2009). Pulse and meter as neural resonance. Annals of the New York Academy of Sciences, 1169, 46–57.
McKinney, C. H., Honig, T. J. (2017). Health outcomes of a series of Bonny Method of Guided Imagery and Music sessions: A systematic review. Journal of Music Therapy, 54(1), 1–34. https://doi.org/10.1093/jmt/thw016
Messell, C., Summer, L., Bonde, L.O., Beck, B.D., Stenbæk, D.S. (2022). Music programming for psilocybin-assisted therapy: Guided Imagery and Music-informed perspectives. Front. Psychol., Vol 13. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2022.873455
Pahnke, W.N., Kurland, A.A., Unger, S., Savage, C., Grof, S. (1970). The experimental use of psychedelic (LSD) psychotherapy. JAMA, 1970 Jun 15; 212(11):1856-63. PMID: 5467681.
Pehk, A. (2015a). TEAM-GIM: A Creative Group Method for Team Building in Institutions and Organisations. In: Grocke, D., Moe, T. (Eds.) Guided Imagery & Music (GIM) and Music Imagery Methods for Individual and Group Therapy. London: Jessica Kingsley Publishers, 211-220.
Pehk, A. (2015b). The “Facing the Shadow” Music Program. In: Grocke, D., Moe, T. (Eds.) Guided Imagery & Music (GIM) and Music Imagery Methods for Individual and Group Therapy. London: Jessica Kingsley Publishers, 329-338.
Rudstam, G., Elofsson, U. O. E., Söndergaard, H. P., Bonde, L. O., & Beck, B. D. (2022). Trauma-focused group music and imagery with women suffering from PTSD/Complex PTSD: A randomized controlled study. European Journal of Trauma & Dissociation, 6(3), Article 100277. https://doi.org/10.1016/j.ejtd.2022.100277
Thaut, M. H. (2005). Rhythm, music, and the brain: Scientific foundations and clinical applications. New York: Routledge.
Zaatar, M. T., Alhakim, K., Enayeh, M., & Tamer, R. (2024). The transformative power of music: Insights into neuroplasticity, health, and disease. Brain, Behavior, & Immunity – Health, 35, 100716. https://doi.org/10.1016/j.bbih.2023.100716
