Muusika on universaalne suhtlusviis – võimaldab väljendada tundeid ja mõtteid ka siis, kui sõnadest jääb puudu. Autismispektri häirega laste puhul on muusika sageli sild, mis ühendab sisemaailma ja ümbritseva reaalsuse. Käesolev kokkuvõte muusikaterapeudi koostatud juhtumianalüüsist kirjeldab 6-aastase Peetri teraapiaprotsessi, mis toimus ajavahemikus oktoober 2024 kuni mai 2025. Teraapia eesmärk oli toetada lapse kõne arengut, tähelepanu- ja keskendumisvõimet, sotsiaalset suhtlust ning emotsionaalset eneseväljendust.
Peetri lugu kirjeldab, kuidas järjepidevad rutiinid, loov muusikaline suhtlus ja turvaline teraapiasuhe võivad luua pinnase, kus laps saab astuda väikeseid, kuid väga tähenduslikke samme oma arengus.
Peeter on 6-aastane poiss, autismispektri häire diagnoosiga. Poiss kasvas esimesed eluaastad välismaal ning puutus eesti keelega kokku vaid kodus. Lapse ema soovis arendada lapse eestikeelset kõnet, sotsiaalset suhtlust ja emotsionaalset eneseväljendust. Peeter osales rehabilitatsiooni programmi raames ka tegevusterapeudi, eripedagoogi ja logopeedi teenusel.
Teraapiaruum oli turvaline ja stimuleeriv, toas oli erinevaid muusikainstrumente (rütmi-, keelpillid, klaver, akordion, puhkpillid), nutiseade muusika kuulamiseks ning piisav ruum liikumiseks ja põrandal tegutsemiseks. Seansi ajal oli laps ruumis koos terapeudiga, vanem ootas kõrvalruumis. Teraapiaprotsess algas ooktoobris 2024 ning kestis kuni 2025. aasta maini, kokku 24 seanssi sagedusega üks kord nädalas 30 minutit.
Teraapiaprotsessis rakendati peamiselt aktiivset ja ekspressiivset muusikateraapiat, mille keskmes oli lapse eneseväljendus ning suhtluse toetamine muusika kaudu. Tööviis oli valdavalt improvisatsiooniline ja lapsekeskne – terapeut peegeldas lapse helisid, julgustas alustama muusikalisi dialooge ning toetas spontaanset pillimängu ja laulmist. Samal ajal tagades turvalise raamistiku kasutades seanssidel struktuuripõhist ülesehitust (piktogrammid, algus- ja lõpulaulud, korduvad rituaalid), mis aitas vähendada ärevust ja suurendada ennustatavust. Selline kombineeritud lähenemine võimaldas Peetril kasutada muusikat nii suhtluse, emotsioonide kui ka loovuse väljendamiseks, toetades tema arengut mitmes valdkonnas.
Hindamine põhines kvalitatiivsel vaatlusel, seansside kirjeldustel, vanemate tagasisidel ja terapeudi eneseanalüüsil. Kliendi reaktsioonid, initsiatiiv ja rõõm teraapiast viitasid kasvavale motivatsioonile ja turvatundele. Terapeudi hinnangul saavutas Peeter seatud eesmärgid tähelepanu, eneseväljenduse ja sotsiaalsete oskuste arendamisel, kohati ületades ootusi, eriti verbaalse väljenduse osas.
Teraapia käigus kinnistus arusaam, et struktuuri ja rutiinide järjepidevus on autistliku lapse toetamisel kriitilise tähtsusega, kuid samal ajal hoides paindlikkust ja võimaldades loovust. Muusikaline peegeldamine ja dialoogilised hetked osutusid väga tõhusaks suhtluse ja emotsionaalse sideme loomisel.
Kirjeldamaks teraapiasuhte ning Peetri muutumisi on teraapiaprotsess on jagatud kolme etappi:
Esimene etapp: turvalisuse loomine (oktoober–november 2024). Alguses oli Peetri käitumine impulsiivne, tähelepanu hajus ja sõnaline suhtlus oli minimaalne. Teraapiaprotsessis oli oluline luua korduv ja etteaimatav struktuur: seansid algasid alati uksele koputamise, tegevuste piktogrammide paigutamise ning alguslauluga. Need rituaalid pakkusid Peetrile turvatunnet ja aitasid ruumiga harjuda. Esimesel kuul oli suhe terapeudiga pigem paralleelne – Peeter tegutses omaette, mängis kiiresti vahetades erinevaid pille ega otsinud kontakti. Samas hakkas ta järk-järgult huvi tundma terapeudi peegelduste vastu: kui tema mängitud helisid klaveril korrati, peatus ta ja vaatas, mis edasi juhtub. Need olid esimesed märgid tekkivast dialoogist.
Teine etapp: esimene kontakt ja koostöö (detsember 2024 – veebruar 2025). Talve jooksul ilmnesid esimesed olulised muutused. Peeter hakkas otsima kontakti: tekkisid lühikesed pilkkontaktid, naeratused ja reaktsioonid terapeudi algatustele. Ta hakkas valima pille alguslaulude saatmiseks ning nimetas neid sõnadega. Muusika kuulamisel liikus ta rütmiliselt ja võttis pille rollimänguliselt – näiteks kasutas marakat mikrofonina või mängis ukulelet samas nimetades seda kitarriks. Tekkisid esimesed muusikalised dialoogid: Peeter mängis klaveril, terapeut vastas ukulele või ksülofoni helidega. Ta ootas vastust ja reageeris sellele rõõmuga. Kõne arengus toimus edasiminek – ta hakkas nimetama laule, väljendama oma soove (“ma tahan seda laulu”) ning hiljem laulis kaasa.
Kolmas etapp: koostöö ja loovus (märts–mai 2025). Kevadeks kujunes teraapiasuhe koostööks. Peeter algatas muusikalisi tegevusi, valis ise laulud ja soovis, et terapeut neile reageeriks. Piktogramme paigutas ta juba kiiresti ja iseseisvalt, mõnikord verbaliseeris tegevuste nimesid peast. Tema tähelepanu pikenes – ta suutis keskenduda ühe pilli katsetamisele mitme minuti jooksul. Kuigi mõnikord esines väsimust või seansi katkestamise soovi, tuli ta terapeudi juhendamisel tagasi tegevuste juurde. Oluliseks arenguks oli suulise eneseväljenduse sagenemine nimetades pillide nimesid või lemmiklaulude pealkirju. Pikenesid muusikalised improvisatsioonid, kus Peeter ja terapeut lõid koos helilisi dialooge. Näiteks mängis poiss klaveril ning terapeut vastas ksülofonil tema pillimängule.
Teraapiaprotsessi jooksul toimusid Peetri arengus mitmed olulised muutused. Käitumuslikul tasandil vähenes tema impulsiivsus, paranes eneseregulatsioon ning suurenes tegevuste algatus ja iseseisvus. Verbaalses ja mitteverbaalses kommunikatsioonis hakkas Peeter kasutama rohkem sõnu ja fraase, lisandusid väljendusrikkad muusikalised dialoogid ning sagenesid pilkkontakt ja naeratused. Emotsionaalses arengus avaldus üha enam jagatud rõõmu ja huvi, kasvas usaldus terapeudi vastu ning suurenes võime aktsepteerida piire ja terapeudi sekkumisi. Sotsiaalsete oskuste vallas kujunesid välja koosmäng ja muusikaliste rollide jagamine, ilmnesid dialoogilised hetked ning vastastikune tähelepanu.
Vanema tagasiside
Kolm kuud pärast teraapiaprotsessi lõppu kirjeldab lapsevanem lapse üldist arengut positiivses võtmes. Lapse enesetunne on hea ning kuigi vanem ise ei taju hüppelist muutust, kinnitavad nii lasteaia õpetajad kui ka teised spetsialistid (eripedagoog, tegevusterapeut), et lapse areng – eriti kõne osas – on märgatavalt edasi läinud.
Käitumises ja igapäevaoskustes on toimunud selged muutused: lapse tähelepanu- ja keskendumisvõime on paranenud, ta väljendab oma soove sagedamini ja selgemalt. Laps on muutunud iseseisvamaks ning suudab paremini järgida reegleid, kui need on rahulikult ja kindlalt selgitatud.
Suhtlemises on toimunud edasiminek – laps kõneleb rohkem, kombineerib sõnu lauseteks ning väljendab oma soove igapäevaelus (nt riiete, toidu, tegevuste valik). Tunnete väljendamine verbaalselt esineb harva, kuid kiindumust ja poolehoidu näitab laps füüsiliselt (kallistades, sülle pugedes).
Sotsiaalses arengus on märgata uusi oskusi: lapsel on tekkinud kiindumus ja esimesed koosmängud rühmakaaslastega, ta tunneb huvi kaaslaste kohalolu vastu ning reageerib nende puudumisele. Silmside on paranenud ning sõprade ja sugulaste tagasiside järgi on laps avatum ja suhtlemisaltim. Muusika mängib jätkuvalt lapse igapäevaelus olulist rolli. Laps kuulab sageli laule koos õe või perega, ümiseb iseseisvalt ning naudib laulusaateid. Muusika on sagedane taust ja rõõmu allikas ka koduses keskkonnas.
Vanema hinnangul on teraapia kõige väärtuslikumad tulemused lapse üldine areng ja kõne areng, samas on jätkuv tugi vajalik, sest Peeter eelistab endiselt lühemaid ja lihtsamaid väljendusviise.
Peetri juhtum näitab, et muusikateraapia võib pakkuda autismispektri häirega lapsele olulisi võimalusi kõne, tähelepanu, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel. Muusika võimaldab avastada uusi suhtlusviise ja pakkuda rõõmu nii lapsele, vanematele kui terapeudile. Muusikateraapial oli oluline roll lapse arengut toetavate tugitegevuste sümbioosis.
Väikesed sammud – pilkkontakt, muusikaline dialoog, spontaanne naeratus – võivad kujuneda suurteks arenguhüpeteks.
Helide kaudu suhtlema õppimine oli Peetri jaoks rohkem kui teraapia – see oli samm maailma, kus ta saab olla ise algataja, jagaja ja kuuluja.
Mirjam Moont, superviseeritav muusikaterapeut
