EMTA Muusikateraapia põhikursuse lõputöö 2026
Tänasel päeval on meil olemas rohkesti vahendeid, et üksteisega ühenduda. Oleme ühiskonnana arenenumad, kui kunagi varem – meil on võimalus valida endale haridus, töö ning koht, kus elada, palju vaba aja veetmise valikuid. Vaatamata sellele kirjeldatakse sageli inimeste vahelist eraldatuse tunnet. Järjest rohkem aega veedetakse ekraanide taga ning üksindus, depressioon, sotsiaalne ärevus ja muud psühholoogiliselt keerulised seisundid on üha levinumad nähtused. Ühiskond on arenenud kohta, kus aina enam inimesi pöördub tervisesüsteemidesse, et saada tuge.
Maailma Tervise Organisatsioon on rõhunud tervise ning elukvaliteedi seosele ning on asetanud tähtsale kohale tervise olulisuse teadvustamise ning profülaktilise tervisetöö. Tervis on kindlasti rohkemat kui „mitte haige olemine”. Tervis on seotud inimese kogemusega elukvaliteedist. Elukvaliteedi puhul on oluline indiviidi suutlikkus olla aktiivne, tema eneseväärtus, tema suhe teiste inimestega ning see, kas ta kogeb, et elu on tähenduslik. Seega tervis on protsess, see pole seisund või konditsioon (Stige, 2002). Üks võimalusi on tugevdada ning arendada sotsiaalseid võrgustikke läbi kogukondlikes sündmustes osalemise.
Oluline on, et oleks avatud keskkondi, milles hoiame terveid koostoimimise viise. Need sündmused loovad hea pinnase suhete arendamiseks, sotsiaalseks õppeks, eneseväärtuse kogemiseks ning eneseteostuseks. Sellistes tegevustes kaasatud olemine võib mängida tähtsat rolli inimese elukvaliteedis ning üleüldises tervisetundes. Need ühenduspunktid tervise, elukvaliteedi ning kogukondlike sündmuste vahel tunduvad olevat olulised kasvavas huvis muusikateraapia vastu (Stige, 2002).
Kogukonna muusikateraapia
Kogukonna tähendus on ajas muutunud, tänapäevane kogukond toimib spetsiifiliste suhtlusviiside kaudu ja tugineb vähem traditsioonilistele teguritele nagu lokaalsus, fikseeritud sotsiaalsed struktuurid või rituaalsed sündmused. Kuigi „kogukond” võib viidata traditsioonilisele geograafilisele kohale, võib see olla ka ruumiliselt hajutatud rühm, kes identifitseerivad end ühiselt (etnilise kuuluvuse, seksuaalsuse või poliitilise kuuluvuse vm järgi). See võib olla ka ajutine inimeste kogum, kelle „olukordade kogukond” võib olla haigla, vangla või põgenikelaager. On ka huvide ja ettevõtlikkuse kogukondi – näiteks muusikaline kogukond. Selles kuulutakse kokku, sest tahetakse koos musitseerida (Stige, Ansdell, Elefant, Pavlicevic, 2010).
Kogukonna muusikateraapia (lühend KMT) on välja arenenud traditsioonilise muusikateraapia ja kogukonna muusika kohtumise tulemusel (Mathews, 2020). KMTs saavad kokku inimõigused ja sotsiaalmuusikalised võimalused. Stige ja Aaro (2012) tõid välja, et ükski definitsioon ei suuda terviklikult kirjeldada KMT teooriat ja praktikat. Alternatiivina pakkusid nad välja seitse kvaliteeti, mis võivad avada KMT protsessi olemust: koostegevuslikkus, ressursile suunitletus, ökoloogilisus, teostatavus, omaalgatuslikkus, reflektiivsus, eetilisus.
Muusikateraapia ja kogukonna muusikateraapia erinevusi ilmestab hästi Stige (2003) poolt välja toodud joonis.
Kogukonna muusikateraapia praktika Karlova linnaosa kogukonnakeskuses
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateraapia põhikursuse praktikana viidi läbi grupipraktika normintellektiga täiskasvanud inimestega, kes olid huvitatud enesearengust ning soovisid kogeda tugigruppi, mille eesmärgiks on vaimse tervise toetamine muusikateraapiaga. Kokku tulid inimesed, keda kõnetasid sõnad: kogukond, muusika ja teraapia.
Juhtumiuuringu eesmärgiks oli uurida KMT mõju normintellektiga täiskasvanud inimeste vaimsele tervisele, sotsiaalsele sidususele, enesetundele ning –väljendusele ja grupi ühistunde kujunemisele.
Tegemist on juhtumiuuringu läbiviija piiratud arusaamaga sellest väga laialdasest teraapiavormist. Selle muusikateraapia vormi vabadus annab võimalikke lähtepunkte lõpmatu hulga. Igas olustikus toimib see erinevalt. Selles KMTs olid algseks lähtepunktiks traditsioonilise muusikateraapia meetodid ning protsess oli kantud sinna, kuhu muusika ja inimesed juhatasid.
Praktika püstitus
KMT grupi toimumisest teavitati kuu aega enne algust avalike teadete tahvlitel ülikoolides, kultuuriasutustes, raamatukogudes, huvikeskustes. Algse tuumiku moodustas 4 liiget. Grupi liikmete ühine soov oli, et grupp võiks olla avatud. Viiendast seansist alates liitus uusi osalejaid. Kogu teraapiaprotsessi vältel lisandus võrreldes algusega juurde 5 liiget. Kokku võttis KMTst osa 9 osalejat (7 naist, 1 mees ja 1 tütarlaps vanuses 8-45). Kõik osalejad olid normintellektiga täiskasvanud inimesed (välja arvatud üks normintellektiga laps, kes tuli enda emaga kaasa 11. seansil).
KMT toimus novembri lõpust kuni märtsi alguseni. Kokku leidis aset 12 seanssi. Seansid viidi läbi Tartus Karlova linnaosas asuvas kogukonnakeskuses Tartu Koidu Keskus. Sündmus oli avatud igale inimesele, kes soovis sellest kogunemisest osa võtta. Mõnda avalikku kohta jäid üles kuulutused KMT toimumise kohta, informatsioon oli üleval ka Koidu Keskuse kodulehel. Selleks, et osaleda, pidi eelneva kokkuleppe tegema grupi läbiviijaga.
Teraapiaprotsess
Grupi verbaalsete jagamisringide käigus selgus, et kõik osalejad tegelevad vaimse tervisega süvenenult. Mitmed grupi liikmed on käinud või käisid seansside toimumise ajal psühholoogi juures depressiooni diagnoosi tõttu ning võtsid osa erinevatest teraapiatest. Ühel liikmetest on diagnoositud bipolaarsuse häire.
Teraapiaprotsessi algfaasis aitas osalejatel end avada joonistamine. Joonistamise eesmärk oli lubada osalejatel võtta hetk iseendaga, enne kui alustame koostööliste tegevustega.
Keskosast alates tehti muusikalisi tegevusi, kus sai avalduda loovus, koostöö, julgus, ausus, üksteise toetamine, „muusikaline mina“.
Lõpu osas tehti avatud seanss, kuhu olid oodatud osalejate lapsed. Seansile tuli enda vanemaga kaasa üks laps. Lapse kohalolu andis osalejatele võimaluse saada kontakti lapsega enda sees ning see tõi ruumi palju mängulisust. Tegevustes oli palju kergust ja lõbu. Lapse tagasiside seansile oli, et tal oli väga tore ja lõbus.
Muusikaliseks eneseväljenduseks kasutati peamiselt hääleimprovisatsioone, kuid mitmel seansil kõlasid ka erinevad instrumendid. Toetavaks osutusid ühised trummimised, struktureeritud vabaväljenduslikud hääleimprovisatsioonid, eestlaulmine. Seansside ülesehituslik pool võimaldas ühelt poolt kogeda nii läbimõtestatud harjutusi kui ka kontrollimatut vabaloomet. Juhendatud harjutused aitasid ette valmistada viljakamateks ühisimprovisatsioonideks. Piisavalt ruumi anti verbaalseteks refleksioonideks.
Teraapiaprotsessi mõju osalejatele
KMT teraapiaprotsessi järgselt läbi viidud lõpuintervjuus märkisid osalejad, et grupi kooskäimise tulemusel on nad paremas ühenduses ausa eneseväljendusega, on julgemad enda väljendamises, vähem enesekriitilisemad, rohkem ühenduses enda sisemaastike intiimsete osadega ja oskavad neid paremini väljendada. Nende ühendus enda muusikalise minaga on parem, mis tähendab, et nad oskavad end muusikaliselt paremini väljendada. Loomingulisuse kasv viitab sellele, et nad on leidlikumad erinevates grupi tegevustes. Väga levinud on, et grupitöös takerdutakse kinniste mõttemustrite taha, arvamused endast ning see, mida teised ruumis olijad mõtlevad, kui end väljendatakse või mineviku kogemused, mis takistavad enese täielikku avanemist. Selles osas märkisid osalejad, et sellistest mõttemustritest on nüüd kergem lahti lasta. Kõige enam märkisid osalejad, et grupis arenes välja ühistunne ja nägid, et nendest kogunemistest võiks aktiivne muusikaline kogukond välja kasvada. Pisteliselt käis ka seanssidel arutelusid, mida võiks teha ja kuhu on võimalik edasi liikuda. Rõhuti sellele, et jätkama peaks rahulikus tempos ning nägema, mis sellest saab sündida. Toodi välja erinevaid võimalusi: sündmuste korraldamine ning sotsiaaltöö kogukonnas.
Tähelepanekuid
Varajane teavitustöö KMT toimumisest aitab jõuda inimesteni, kes seda kogemust sellel hetkel vajavad.
Laiema tasandi mõtestatus on terapeudi kanda. Oluline on eelnev terapeudi poolne mõistmine sellest teraapia vormist.
Lühiajalisema KMT püstituseks on sobilik osalejatega viia läbi eelintervjuu. Seekord seda ei tehtud, kuid mõistab, et see toetab osalejate häälestamist teraapiaprotsessiks.
KMT lähenemises on suurem initsiatiiv osalejatel. Tuleb tabada õigeid hetki, millal tutvustada võimalusi, mida KMT saab pakkuda.
Avatud grupi puhul on oskus kanda grupi tervikprotsessi ning samal ajal tutvustada uutele tulijatele olustikku. Kui selles tekib sujuvus, siis on see palju pakkuv osa protsessist.
Kuna seansside osalejate koosseis võib olla muutlik, siis on hea läbiviijana anda endale võimalust iga seansi algul kogeda, mida sellel seansil vaja on.
Usaldada tuleb seda, kuhu inimesed ja muusika juhatavad.
Kokkuvõte
KMT aitab toetada vaimset tervist. See on võimalus, kuidas tuua inimesed kokku ning pakub olustiku, milles saavad kasvada ning areneda sotsiaalsed võrgustikud. Läbi selle saavad osalejad kogeda enese väärtust ja tunda kogukonna liikmete poolset julgustust ja jõustatust. KMT puhul on muusikateraapia seisukohast tegemist keeruka, kuid väga palju pakkuva teraapiavormiga, mille piiramatud võimalused kasvatavad igat osalejat. Muusikaline kogukond saab olla ühiskonnale suur kingitus. Nendes muusikalistes ühisruumides ärkab midagi ellu, mis on olnud meiega aegade algusest peale.
Liivo Juul,
EMTA muusikateraapia põhikursuse 2024-2026 lõpetaja
Viited
Mathews, K. J. (2020). Community Music Therapy for Marginalized Middle School Students. Expressive Therapies Capstone Theses. 255.
Stige, B. (2002). Culture Centered Music Therapy. USA: Barcelona Publishers
Stige, B. (2003). Toward a notion of Community Music Therapy. Jahbruch Musiktherapie / Music Therapy Annual. 1 (1): 107-134
Stige, B. & Aaro L. E. (2012). Invitation to Community Music Therapy. USA & UK: Routledge
Stige, B., Ansdell, G., Elefant, C. & Pavlicevic, M. (2010). Where Music Helps: Community Music Therapy in Action and Reflection. UK & USA: Ashgate Publishing
