Kõik inimesed kogevad elu jooksul leina, olgu see siis töö, kodu, suure rahasumma, suhte või lähedase inimese kaotuse tagajärjel. Kuigi iga kannatus on erandlik (Furman, 1998), on lein suhteliselt universaalne fenomen (Rogers, 2007; Iliya, 2015). Sellele mõttele tuginedes otsustasin 2017./2018. aastal proovida koostada muusikateraapia tehnikaid hõlmava leinatoetusgrupi mudeli, et suurendada spetsialistide valmisolekut viia läbi leinatoetusgruppe ning aidata kliente leinaprotsessi läbimisel. Tänaseks olen antud mudelile toetudes viinud läbi mitmeid gruppe.
Idee luua mudel just gruppidele, mitte individuaalsele teraapiale, põhines arusaamal, et paljud inimesed võivad leida tuge sellest, kui saavad rääkida läbielatust teistele, kes on kogenud sarnast kaotust. Selline jagamine aitab inimestel näha, et nad ei ole leinas üksi ja et kõik nende mõtted ja tunded kuuluvadki leina juurde (Aalto, 2013). Grupitöö võlu seisnebki selles, et grupi liikmed saavad jagada üksteise tundeid. Nad ei jaga objektiivseid teadmisi, vaid on võimelised samastuma tunnetuslikul baasil (Walter, 1996). Ja see arusaam, et keegi on veel tundnud nii nagu mina tunnen, annab kohati rohkem tuge kui terapeudi poolne normaliseeriv jutt. Jagamise ja kuulamise kaudu aitavad leinatoetusgrupid normaliseerida reageeringuid, loovad ühtsustunnet, annavad lootust, liigendavad mõtteid ja annavad võimaluse toimunu üle juurelda ning tundeid ja mõtteid väljendada (Dyregrov, 1995).
2018. aastal valminud uuring (Soonberg, 2018) oli oma olemuselt tegevusuuring. Uuring oli jagatud nelja tsüklisse, millest esimene põhines leinateooriate ja varasemate uuringute baasil esmase mudeli kokku panemisel. Teise ja kolmanda tsükli käigus viisin läbi muusikateraapia tehnikaid hõlmavaid leinatoetusgruppe kahele erinevale grupile. Gruppides osales kokku 8 inimest vanuses 25-57 eluaastat. Tsüklite vahepeal toimus mudeli analüüs ja kohandamine. Neljanda tsükli eesmärgiks oli kahe leinatoetusgrupi läbiviimisel kogutud informatsiooni ja grupiliikmete tagasiside põhjal järelduste tegemine ning lõpliku mudeli valmimine.
Valminud leinatoetusgrupi mudel
Uurimuse käigus valmis seitsmest seansist koosnev ja kahte grupijuhti eeldav leinatoetusgrupi mudel. Valminud mudeli järgi on igal kohtumisel oma teema ja eesmärk. Lisaks on igal kohtumisel kasutusel ka üks muusikateraapia tehnika, mis toetab kohtumise eesmärgi saavutamist. Esimese kohtumise teemaks on tutvumine, reeglite kokkuleppimine ja lugude lühiülevaade. Esimese kohtumise eesmärgiks on tegeleda esmase ärevusega, kehtestada struktuur ja anda võimalus oma loo rääkimiseks. Teise kohtumise teemaks on lein ja selle olemus ning eesmärgiks normaliseerida leinaga seotud tundeid ja mõtteid ning võimaldada osalejatel minna oma looga veidi sügavamale. Kolmanda kohtumise teemaks on matused ja rituaalid. Sellest kohtumisest alates hakatakse tähelepanu pöörama muutustele. Kohtumise eesmärgiks on anda osalejatele võimalus rääkida matustest ja abistavatest rituaalidest ning märgata, millised muutused on leinaprotsessi käigus juba toimunud. Neljanda kohtumise teemaks on emotsioonid. Selle seansi käigus arutletakse leinaga kaasnevate emotsioonide üle eesmärgiga neid normaliseerida ja muusika abil ka väljendada. Viienda kohtumise teemaks on leina etapid ning eesmärgiks senise leinaperioodi kokkuvõtmine, erinevate etappidega kaasnevate kogemuste normaliseerimine ja esimene vaade tulevikku. Kuuenda kohtumise teemaks on mälestused. Selle seansi peamine eesmärk on meenutada lahkunut lihtinimesena ja sõlmida tema surmaga rahu. Viimase, seitsmenda kohtumise teemaks on suund tulevikku ning eesmärgiks grupitöö kokkuvõtte tegemine ja vaate suunamine tulevikku.
Muusikal, kunstil ja tantsul on võime mööduda sõnade puudusest, mis raske sündmusega kaasneb (van der Kolk, 2014) ja seeläbi võib muusikast olla suur abi kolme leinaga seotud ülesande korral: lahkunuga sideme säilitamisel, keeruliste emotsioonide teadvustamisel ja väljendamisel ning juhtunule tähenduse andmisel (Buser, Buser ja Gladding, 2005). Sellest lähtudes on muusikateraapia tehnikatest grupis kasutusel struktureeriva rituaalina algus- ja lõpumeloodia, laulusõnade analüüs, referentsiaalne improvisatsioon, laulu loomine, loodud laulude laulmine ja jõustavate laulude kuulamine. Konkreetsed tehnikad valisin välja toetudes eelnevatele uuringutele.
Uuringus osalenute kogemus
Gruppides osalenute tagasiside toetas teooriat, mille alusel on leinatoetusgrupi üheks eesmärgiks näidata osalejatele, et nende mõtted ja tunded seoses leinaga on normaalsed ja neid esineb ka teistel.
Ühe osalenu mõtted: „Need tunded on nii isiklikud, et ükstapuha kellele sa proovid nendest rääkida, see ei jõua selle inimeseni. Aga siia leinagruppi tulevadki kokku need, kes on hetkel nagu samas ajaarvamises.“
Mida kohtumine edasi, seda lihtsam oli osalejatel end avada ja seda suuremat tuge nad teistest tundsid. Lisaks leidsid osalejad, et muusikalised tegevused kohtumistel toetasid leina läbitöötamist. Näiteks ütles üks osalenutest emotsioonidele keskendunud kohtumisel pärast trummimist: „Kui neid emotsioone siin pilli peal mängida, siis on neid lihtsam pärast ka sõnadesse panna.“
Kliendid leidsid, et leinatoetusgrupis osalemine oli neile abiks, kuna nii mõnigi aspekt leina juures muutus pärast osalemist selgemaks. Grupis toimus mõtete-tunnete normaliseerimine, sai rääkida, tuli esile mälestusi ning tekkis lootus, et olukord läheb paremaks. Grupiseansid olid midagi, mida oodati ja mis tekitasid positiivsust. Kliendid leidsid, et muusikalised tegevused olid toetavad, seostusid leinatoetusgrupi teemadega ja pillimänguga oli võimalik ajapikku harjuda. Leiti, et muusika aitas tekitada ühtsustunnet, häälestuda ja avaneda. Kõige abistavamate ja meeldivamate tehnikatena toodi välja trummimist, laulusõnade analüüsi ja laulu kirjutamist.
Klientide mõtted viimase kohtumise lõpus:
„Ma olen siit palju abi saanud. […] Ma sain rääkida. Võõraste inimestega, mitte oma perega. See on hoopis midagi muud.“
„Ma tunnen ennast väga hästi. […] kuidagi, ja ongi parem tunne. Nagu selline elurõõm on tulnud juurde. Siuke inimese tunne on peal tagasi.“
„Siin hakkas isegi meeldima mulle. Ma vähemalt tean, et ma ei ole enam üksinda.“
Mudeli hilisem kasutus
Olen uuringu tulemusena valminud mudeli põhjal ka hiljem leinatoetusgruppe läbi viinud ning saanud tagasisidet, et grupis osalemine on olnud klientide jaoks abistav ning leinaprotsessi läbimist toetav. Iga grupp on erinev ja mudelisse tuleb suhtuda loominguliselt, kuid põhilised küsimused ja mõtted, mis leinaga kaasnevad, on suhteliselt universaalsed. See muudabki mudeli rakendamise tõhusaks. Lein on teema, mis enamikule on pigem võõras ja tundub ebamugav. Samas puutub enamik spetsialiste varem või hiljem selle teemaga kokku. Sellistes olukordades on aga hea, kui on käepärast miski, millele toetuda.
Kertu Kuld, MSc,
muusikaterapeut, EMTÜ liige
Viited
Aalto, K. (2013). Leinaja toetamine. Rmt. K. Aalto (Toim.), Hospiitsteenus surija toetajana (lk 74-86). Eesti Ülikoolide Kirjastus OÜ.
Buser, J. K., Buser, T. J., & Gladding, S. T. (2005). Good grief: The part of arts in healing loss and grief. Journal of Creativity in Mental Health, 1(3-4), 173-183.
Dyregrov, A. (1995). Lapse lein (Hele Laur, Tõlk.). Jyväskylä: Gummerus Kirjapaino Oy. (Originaaltöö avaldatud 1989).
Furman, B. (1998). Kunagi pole liiga hilja saada õnnelik lapsepõlv (M. Jürima, Tõlk.). Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. (Originaaltöö avaldatud 1998).
Iliya, Y. A. (2015). Music therapy as grief therapy for adults with mental illness and complicated grief: A pilot study. Death Studies, 39, 173-184.
Rogers, J. E. (2007). Basics of grief and loss. In J. E. Rogers (Eds.), The art of grief. The use of expressive arts in a grief support group (pp. 21-29). New York, NY: Routledge.
Soonberg, K. (2018). Muusikateraapia kasutamine leinatoetusgruppides. (Publitseerimata magistritöö). Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste Instituut, Tallinn, Eesti.
van der Kolk, B. (2014). The body keeps the score. Mind, brain and body in the transformation of trauma. Great Britain: Penguin Books.
Walter, T. (1996). A new model of grief: bereavement and biography. Mortality, 1(1), 7-25.
