Vaimse tervise probleemide ennetamine on eluliselt oluline, et vältida haiguslike seisundite ja häirete teket ning tagada kestev heaolu ja rahuldust pakkuv elukvaliteet, mis aitab omakorda vähendada ka nende probleemidega seotud sotsiaalset ja majanduslikku koormust ühiskonnas. Järjepidev teadlik tähelepanu vaimsele tervisele loob tugeva aluse eluraskustega toimetulekuks, tasakaalustatud ja nauditavaks eluks.
Ennetav muusikateraapia keskendub tervise edendamisele ja vaimsete probleemide ärahoidmisele, arendades ka varajast probleemide märkamise oskust. Eesmärgiks on toetada inimese heaolu enne, kui tekivad tervisehäired, pakkudes võimalusi eneserefleksiooniks ja emotsionaalseks kasvuks.
Ennetava muusikateraapia käigus on võimalik suurendada eneseteadvust, vähendada stressi, kurnatust ja ärevust, leevendada pingeid, parandada meeleolu, omandada enesejuhtimise ja -regulatsiooni oskuseid, parandada tähelepanu- ja keskendumisvõimet ning treenida teadvelolekut, omandada efektiivseid suhtlemisoskuseid ning läbi töötada mistahes eneses käimas olevaid protsesse, sh elukriiside temaatikat või traumakogemusi, et neist võimalikult tervena välja tulla. Ennetav muusikateraapia keskendub suuresti inimese sisemiste ressursside avamisele ja teadlikule kasutamisele. Sageli ei ole me teadlikud kõigest väärtuslikust, mis meis peidus on ning läbi muusikaliste sekkumiste saab muusikaterapeut aidata avastada uusi perspektiive ja tugevdada enda olemasolevat potentsiaali.
Ennetavat muusikateraapiat iseloomustab kliendikesksus, mis tähendab, et muusikaterapeut valib sekkumistehnika ja –tasandi lähtudes iga kliendi individuaalsusest, soovidest ja vajadustest, tema problemaatikast ning teraapia eesmärkidest. Muusikaterapeut võimaldab sobivaid tehnikaid valides kliendil ennast kuulata muusika kaudu, et saavutada seeläbi endast parem arusaamine, mõistmine, mis toimub minu sees, mille pärast ma teen elus selliseid otsuseid, nagu ma teen, kas minu valikud on rahuldust pakkuvad, mida sooviksin endas ja elus muuta jpm.
Musitseerides saab teraapiaprotsessis ennast tundma õppida ja ennast väljendada, ennast endale kuuldavaks teha. Mõtteid, mis veel ei ole valmis välja ütlemiseks koos emotsionaalse laenguga, mida nad endas kannavad, on võimalik turvaliselt suunata muusikasse, et neid paremini mõista ja emotsionaalset laetust endas vähendada. Muusikalisi improvisatsioonitehnikaid kasutades saab ka näiteks proovida, kuidas üks või teine idee võiks töötada, kuidas on kogeda tundeid, mis on seni sügaval peidus olnud või kuidas võiks kõlada meeleseisund, kuhu ma veel ei ole jõudnud, kuid sooviksin seda teha. Muusikaterapeut aitab musitseerimise käigus kogetut lahti mõtestada, et enda tunnetest, hoiakutest ja mustritest teadlikumaks saada ning saadud teavet lõpuks tulemuslikult enda ellu rakendada. Minu muusikateraapia klient, 34-aastane mees, kirjeldas enda musitseerimiskogemust teraapias nii: „Üks minu lemmikmeetodeid oli oma emotsioonidesse süüvimine muusikainstrumentide abil. Sügavalt enese seest helikeelde pandu aitab aru saada enda emotsioonidest, aga ka teistest inimestest.
On uskumatu, kui palju sain keerukatesse suhetesse selgust tuua ja neid muuta ainuüksi tänu nende analüüsimisele läbi pillimängu.“
Muusikat vastu võttes sillutab see tee meie alateadvusse, käivitades kujutluslikud ja emotsionaalsed protsessid. Muusikat teraapiaprotsessis eesmärgistatult kuulates on võimalik enesest saada informatsiooni, mis seni on varjul olnud. Tänu muusikale pääseme ligi sellistesse teadvuse kihtidesse, kuhu pelgalt sõnadega ei pruugi jõuda, muutes nähtamatu nähtavaks. Samuti saab muusika leevendada hingevalu ning olla leebel moel toeks keeruliste ja valusate teemade käsitlemisel. Eneses toimuva, enda pürgimuste, vajaduste ja üleelamiste süvaanalüüsi võimaldamise kõrval võib teraapias muusika kuulamise eesmärgiks seada ka lihtsalt lõdvestumise, keerulisest situatsioonist eemaldumise, meeldiva tunde kogemise või mistahes muu jõustava kogemuse – muusikaterapeut valib teraapiaprotsessis nii muusika kui sobiva sekkumistehnika konkreetsest kliendist ja tema vajadustest lähtuvalt.
Millal võiks ennetavasse muusikateraapiasse pöörduda? Loomulikult kohe praegu! Ennetamine tähendab, et teraapiateekonna võiks ette võtta juba siis, kui mistahes elu umbsõlmed, tunnetuslikud kõrvalekalded või häired ei ole veel jõudnud tekkida või kuhjuda. Oluliseks märksõnaks siin on eneseteadvustamine, mis võimaldab märgata probleeme nende varajases staadiumis ning sellega vältida kroonilisse stressi, läbipõlemiseni, depressiooni või ärevushäireni jõudmist. Vahel võiks endalt küsida, kas see, kuidas ma enda elu elan, on see, mida ma elult päriselt soovin, kas ma kasutan efektiivselt ära endas peituvaid ressursse, kas ma realiseerin ennast soovitud tasemel ning – mis minu elus võiks olla teisiti. Sageli kipume jääma harjumuspärasesse mugavustsooni ka siis, kui tajume, et midagi elus on justkui valesti. Sissejuurdunud ja turvalisena tunduvatest, kuigi ebamugavatest või ebaefektiivsetest mõtte- ja käitumismustritest või ennast õõnestavatest uskumustest loobumine võib tunduda hirmutav. Kui aga muutuse soov on teadvustatud ja julgetakse näiteks muusikateraapia toel ette võtta esimesed sammud uuel teel, saab kogeda edasiliikumist, vabanemise tunnet ja õnnestumisi, mis innustavad jätkama ja mis lõpptulemusena võivad muuta kogu elu rahuldust pakkuvamaks ja elamisväärsemaks ning vaimsetest probleemidest vabaks.
Ennetavat muusikateraapiat võiks kasutada mistahes eas inimeste puhul, kes võivad olla erinevate vaimse tervise riskide suhtes vastuvõtlikud. Ennetavad muusikateraapilised tegevused võiksid olla kindlal kohal lasteaedade ja koolide programmides. Muusikateraapia tegevuste käigus õpivad lapsed ja noored märkama endas toimuvat, omandavad efektiivseid eneseregulatsiooni oskuseid ja toimetulekuviise, harjutavad enese ja teiste kuulamist ning sotsiaalseid oskuseid – kõik see on heaks aluseks hilisemas elus heal toimetulekul. Samuti on ennetav muusikateraapia omal kohal töös eakatega, et ennetada vanemas eas sageli esinevat depressiivsust ja ärevust.
Ennetavat lähenemist saab kasutada ka meeskondades või kogukondades. Selleks on ellu kutsutud Kogukonna muusikateraapia: muusikateraapia vorm, mille kaudu on võimalik suurendada ühtekuuluvustunnet, üksteisest hoolimist ja teineteisemõistmist või eesmärgistada jõustamist ja tervise edendamist üldisemalt, mis toetab kogukonnaliikmete toimetulekut, soodustab emotsionaalset tasakaalu ja eneseteostust. Seda teraapiavormi saab edukalt rakendada ka sisserändajate integreerimisel ühiskonda.
Muusikat saab loomulikult ka igaüks iseenda jaoks ennetavalt kasutada. Siinkohal on oluline muusika teadlik rakendamine, mis võib hõlmata näiteks seisundiga sobiva muusika kuulamist emotsioonide kanaliseerimiseks, lühikesi kujutlusmatku enesele meeldiva muusika saatel väsimuse vähendamiseks ja pea mõtetest „puhastamiseks“, sobiva muusika kuulamist lõdvestumiseks, uinumise soodustamiseks või hoopis energia lisamiseks, muusikalistes huvitegevustes osalemist, vaba muusikalist eneseväljendust jpm. See temaatika vajaks laiemat käsitlemist, vast jõuab see mõnda järgmisse ajakirjanumbrisse.
„Muusikateraapia on minust teinud enesekindlama, rahulikuma ja mõistvama inimese. Märgatavalt on paranenud mu suhted nii isiklikus elus kui tööalaselt. Sündmuste eelset ärevust või stressi suudan ma nüüd palju paremini analüüsida ja mõtestada ja see aitab elada iseenda ja teistega suuremas rahus. Oma emotsioonide mõistmine ja ka läbivate teemade läbinägemine, mis minuga lapsepõlvest alates on kaasas käinud, on aidanud mul oma energiat kokku hoida negatiivsete emotsioonidega tegelemise pealt ja andnud võimaluse oma unistusi ellu viia.“ Nõnda kirjeldab ennetava psühhoterapeutilise muusikateraapia tulemust 34-aastane mees, kellega soovitud eesmärkidele jõudmiseks kohtusime kolmeteistkümnel teraapiasessioonil veidi enam kui aasta jooksul.
Muusika on võimas tööriist eneseavastamiseks ja tervise hoidmiseks. Muusika eesmärgistatud rakendamine professionaalse muusikaterapeudi poolt aitab saada teadlikumaks oma sisemaailmas toimuvast, pakkudes vahendeid probleemide ennetamiseks, tasakaalu leidmiseks ja mitmekülgseks toimetuleku ja heaolu toetamiseks.
Alice Pehk, PhD, muusikaterapeut, EAMI akrediteeritud BMGIM-terapeut, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateraapia õppeprogrammi juht, Muusikateraapia Keskuse asutaja ja juht
