Muusikateraapia vastsündinute intensiivravi osakonnas (Music Therapy in Neonatal Intensive Care ehk NICU-MT) on võrdlemisi uus ja arenev kliiniline valdkond maailmas. Viimastel aastakümnetel läbi viidud arvukad uuringud üle kogu maailma, sh ka Euroopas (nt Saksamaal, Hollandis, Norras, Rootsis) on tõestanud muusikateraapia positiivset mõju nii enneaegse vastsündinu tervisenäitajatele (nt Bos jt. 2021; Ettenberger, 2017), vanemate ärevustaseme ja stressi leevendamisele (nt Kraft jt, 2021; Kostilainen jt, 2020), valu leevendamisel valuliste protseduuride ajal (nt Carlsen jt, 2024) kui ka vanema-lapse vahelise emotsionaalse sideme loomisele (nt Ettenberger jt, 2021).
Enneaegsete vastsündinutega läbiviidavaid muusikapõhiseid terapeutilisi sekkumisi on erinevaid. Näiteks HeartSong (Schreck jt 2018), PAL ehk Pacifer Activated Lullaby (Standley, 2000), CMT ehk creative music therapy (Haslbeck, 2014), family-centered care and music therapy (Ettenberger, 2017) ja Rhythm, Breath and Lullaby (RBL) (Loewy, 2015). Käesolev artikkel keskendub just viimati mainitud metoodikale, mille väljaõppe on artikli autor omandanud.
Rütm, hingamine ja hääl
Kui laps sünnib enneaegsena, siis ta eraldatakse emast ja pannakse inkubaatorisse, kus tema ebaküps organism saab edasi kasvada. Kuigi see uus keskkond on tema ellujäämiseks ja arenguks eluliselt vajalik, on see helide mõttes väga erinev sellest keskkonnast, kust ta on tulnud.
Sellisel väga tundlikul ja keerulisel perioodil saab muusikateraapia väga oluliseks toetajaks olla. RBL metoodika fookuses on kolm komponenti – rütm, hingamine ja hääl – mille abil jäljendatakse üsasiseid helisid (südamelöögid, kahinad-kohinad) luues nii analoogset helilist keskkonda, millega loode emaüsas juba tuttavaks on saanud. Selleks kasutab vastava väljaõppe saanud muusikaterapeut spetsiaalselt muusikaterapeutide ja neonatoloogide poolt välja töötatud instrumente nagu ookeanitrumm (ocean disc) ja 2-helilist puidust kõlatrummi (gato-box), aga ka häält. Sekkumisel lähtutakse lapse hetkeseisundist ja sellele häälestudes kohandatakse vastavalt loodud helisid, rütme, dünaamikat ja intensiivsust. Sellisel moel lapse südamelöökidele ja hingamisele kohandatud rütmid ja helid võimaldavad aeglustada imiku südamelöögisagedust ja hingamist, teda rahustada, toetada eneseregulatsiooni, soodustada lõdvestumist ja und, pakkuda turvatunnet ning suurendada imemisrefleksi (Loewy, 2015; Loewy, 2013). Kui lapse seisund võimaldab, siis viiakse sekkumisi läbi känguruhoolduse ajal, et soodustada ema ja lapse vahelist füüsilist kontakti, kus laps kogeb nahk-naha kontaktis ema soojust, kuuleb ema südamelööke ja hingamist.
Kui müra võrdub negatiivse stimulatsioonina, mis võib endaga kergesti ülestimulatsiooni luua, siis muusika on vastupidi positiivne stimulatsioon. Uuringud on näidanud, et just elav muusika, ehk siin ja praegu hetkes loodud muusika – olgu siis instrumentide või hääle abil loodud – on turvalisim, kuna võimaldab jälgida lapse seisundit ja tema reageeringuid reaalajas ja vastavalt sellele kohanduda. Muusikateraapias nimetatakse seda häälestumiseks, mis on ühtlasi üheks olulisemaks komponendiks vanema-lapse lähedussuhtes.
Igal vanemal on olemas omad loomuomased ressursid – sh hääl ja intuitiivsed oskused, kuidas lapsega olla/suhelda. Väga sageli aga võib nende ressurssideni jõudmine ja rakendamine olla enneaegse sünnitusega kaasneva traumaatilise kogemuse tõttu vanema jaoks raskendatud. Muusikaterapeudil on siin oluline roll ka vanema jõustamisel ja toetamisel, julgustamisel. Aga ka konkreetselt juhendamisel, kuidas lapsevanem saab oma häält kasutada oma lapsega suhtlemisel, vajadusel tema stimuleerimisel või rahustamisel.
Vanema hääl, mis on just igale vanemale ainuomane, on lapse jaoks kõige olulisem heli, mis kannab endas armastust ja turvalisust. Üheks oluliseks tehnikaks on ka tähendusrikka laulu (Song of Kin) välja selgitamine/loomine. Selline lapsevanema jaoks olulise tähendusega (juba enne lapseootust või raseduse ajal) ja/või ka kultuurilise tähtsusega laulu üheks eesmärgiks on võimestada lapsevanemat andes talle “tööriista”, mida oma lapse rahustamisel, uinutamisel ja ka temaga suhtlemisel kasutada. See on laul, millest kujuneb pere jaoks “meie laul” ning mis loob turvatunnet mitte üksnes lapse vaid ka vanemate jaoks. Muusikaterapeut kohandab laulu koostöös vanematega hällilaulu vormi ning vanemad saavad selle laulu haiglast koju minnes “kaasa võtta” ja kasutada ise kui olulist vahendit oma lapse rahustamisel ja temaga suhtlemisel. Muusikaterapeut tegeleb oma sekkumisega enneaegsest sünnist tuleneva võimaliku trauma vähendamise ja turvalise kiindumussuhte loomise toetamisega.
Projekt: Muusika- ja loovteraapiad enneaegselt sündinud vastsündinute ja nende peredega
2019.a. alguses osalesin Kreekas, Ateenas läbi viidud koolitusel “First Sounds: Rhythm, Breath Lullaby (RBL) NICU training”, mille üheks koolitajaks oli dr. Joanne Loewy Ameerika Ühendriikidest. Loewy on ühtlasi nimetatud metoodika loojaks. Kui olin samal aastal läbinud veel 60h ulatuses sama metoodika väljaõpet ja praktikat New Yorgis Mount Sinai Beth Israeli haiglas asuva Louis Armstrongi muusika- ja meditsiinikeskuses (The Louis Armstrong Center for Music and Medicine), hakkasin otsima võimalusi, kuidas omandatud teadmisi ja oskusi Eestis rakendada. Koostöös psühholoog-loovterapeut Maria Sulmaniga kirjutasime projekti nimega “Muusika- ja loovteraapiad enneaegselt sündinud vastsündinute ja nende peredega”, mida rahastas Sotsiaalministeerium.
Projekti partneriks sai valitud Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakond. Tegu on kõrgema etapi ravikeskusega vastsündinutele ja imikutele, kuhu suunatakse sünnitusmajadest III etapi uuringuid või rohkem kui nädalast haiglaravi vajavad vastsündinud (lapsed vanuses 0–28 elupäeva). Nimetatud projekt vältas 2019.a. oktoobrist 2020.a. augustini ning selle eesmärkideks oli:
- tutvustada muusika- ja loovteraapiaid kui tõenduspõhiseid praktikaid nii haigla osakonna personalile kui ka seal viibivatele lapsevanematele;
- võimestada lapsevanemaid julgustades neid avastama ja kasutama oma loomuomaseid ressursse (hääl, hingamine) toetamaks oma last ja vanema-lapse vahelist lähedust;
- toetada imiku seisundit läbi RBL tehnikate.
Kuna projekt leidis nii selles osalenud lapsevanematelt kui ka haigla personalilt positiivset tagasisidet, jätkus see veel 2021.a. lõpuni tänu Tallinna Lastehaigla Toetusfondile. Projekti raames paluti osalenud lapsevanematel täita kvalitatiivsed küsimustikud muusikateraapia teenuse ja saadud kogemuste kohta, samuti nende nägemuse kohta, kuidas nende laps saadud sekkumistest kasu sai. Järgnevalt on välja toodud mõned vanemate poolt antud tagasiside väljavõtted:
“Haiglas olla pikalt on väga raske, sageli tullakse lapse juurde, et mingi protseduur läbi viia, mis võib nii ebamugavust kui valu põhjustada, kuid on hädavajalik. Muusikateraapia ei ole kellelegi ebamugav ega valulik, aga millegipärast ei peeta hädavajalikuks. Minu arvates on hädavajalik sellist teenust pakkuda haiglas, kus on niigi palju muresid. Muusikateraapia viis muremõtted eemale, kiirendas päeva kulgu, lõõgastava toimega nii emale kui lapsele.”
“Kuna minu beebi oli nii sügavalt enneaegne, siis esialgu oli temaga suhtlus justkui sünni ja surma piiril, sellises spirituaalsuses oli muusika ja terapeudi leebe lähenemine väga omal kohal. Koos sellise energeetilise ruumi loomine õdede argiste askelduste sekka oli midagi väga enneolematut mu jaoks. Olen väga tänulik. Ma usun, et minu ja lapse vahelise sideme kaudu jõudis see tunne ka temani, mis omakorda aitas tal kasvada.”
“Muusikateraapia lisaks oleks midagi, mis muudaks negatiivse asja positiivsemaks, aitaks unustada. Emad kahtlemata ise areneks ning oleks seetõttu ka õnnelikumad ja enesekindlamad emad.”
“Saan kinnitada seda,et meie kogemus mõjus eriti kasulikult ka vanematele, kes said nautida vaheldust, kuulates imelisi helisid ning väga lihtsal moel lõõgastuda. Rahulikumad/lõõgastunud vanemad = rahulik laps! “
“Esiteks on see haiglas olevatele vanematele väike vaheldus haigla argirutiinist ja teiseks usun ma muusika teraapilist mõju. Muusikaga (õige inimese kätes) saab teha nii palju head.”
Ehkki muusikateraapiat rakendatakse üha enam vastsündinute intensiivravi osakondades (eeskätt Ameerika Ühendriikides), on jätkuvalt palju riike, kus see valdkond on “lapsekingades” või puudub üldse (Coombes jt 2021). Kuni 2019. aasta sügiseni oli muusikateraapia enneaegsete vastsündinute ja nende peredega ka Eestis uus ja katmata valdkond. Kuigi eelpool kirjeldatud projekti näol on esmane initsiatiiv muusikateraapia integreerimises enneaegsete vastsündinutega tehtud, on selge, et projektipõhine töö on ajaliselt ja ressursiliselt piiratud, mis paneb selle jätkusuutlikkuse küsimärgi alla. Kuna tugev tõenduspõhisus teiste riikide näitel on olemas, saab vaid loota, et ühel päeval saavad ka Eesti enneaegsed beebid taas muusikateraapia kaudu toetatud ning nende vanemad jõustatud sellel erakordselt hapral ja traumaatilisel perioodil.
Marion Musting, MSc, muusikaterapeut
Viited
Bos, M., van Dokkum, N. H., Ravensbergen, A. G., Kraft, K. E., Bos, A. F., & Jaschke, A. C. (2021). Pilot study finds that performing live music therapy in intensive care units may be beneficial for infants’ neurodevelopment. Acta paediatrica (Oslo, Norway : 1992), 110(8), 2350–2351. https://doi.org/10.1111/apa.15867
Ettenberger, M. (2017). Music therapy in the neonatal intensive care unit: Putting the families at the centre of care. British Journal of Music Therapy, 31(1): 12-17. https://doi.org/10.1177/1359457516685881
Kraft, K. E., Jaschke, A. C., Ravensbergen, A. G., Feenstra-Weelink, A., van Goor, M. E. L., de Kroon, M. L. A., Reijneveld, S. A., Bos, A. F., & van Dokkum, N. H. (2021). Maternal Anxiety, Infant Stress, and the Role of Live-Performed Music Therapy during NICU Stay in The Netherlands. International journal of environmental research and public health, 18(13), 7077. https://doi.org/10.3390/ijerph18137077
Kostilainen, K., Mikkola, K., Erkkilä, J., & Huotilainen, M. (2020). Effects of maternal singing during kangaroo care on maternal anxiety, wellbeing, and mother-infant relationship after preterm birth: a mixed methods study. Nordic Journal of Music Therapy, 30(4), 357–376. https://doi.org/10.1080/08098131.2020.1837210
Carlsen Misic, M., Olsson, E., Thernström Blomqvist, Y. & Ullsten, A. (2024). “Preparation Is Key”: Parents’ and Nurses’ Perceptions of Combined Parent-Delivered Pain Management in Neonatal Care. Children, 11, 781. https://doi.org/10.3390/children11070781
Ettenberger, M., Bieleninik, Ł., Epstein, S. & Elefant, C. (2021). Defining Attachment and Bonding: Overlaps, Differences and Implications for Music Therapy Clinical Practice and Research in the Neonatal Intensive Care Unit (NICU). International Journal of Environmental Research and Public Health. 18(4):1733. https://doi.org/10.3390/ijerph18041733
Schreck, B. & Economos, A. (2018). Heartbeat recording and composing in perinatal palliative care and hospice music therapy. Music Med, 10(1): 22-5.
Standley, J. (2000). The effect of contingent music to increase non-nutritive sucking of premature infants. Pediatric nursing. 26. 493-5.
Haslbeck, F. B. (2013). The interactive potential of creative music therapy with premature infants and their parents: A qualitative analysis. Nordic Journal of Music Therapy, 23(1): 36–70. https://doi.org/10.1080/08098131.2013.790918
Loewy, J., Stewart, K., Dassler, A.-M., Telsey, A. & Homel, P. (2013). The Effects of Music Therapy on Vital Signs, Feeding, and Sleep in Premature Infants. Pediatrics. 131(5): 902-918. https://doi.org/10.1542/peds.2012-1367
Loewy J. (2015). NICU music therapy: song of kin as critical lullaby in research and practice. Annals of the New York Academy of Sciences, 1337, 178–185. https://doi.org/10.1111/nyas.12648
Coombes, E., Al-Muzzafar, I., Musting, M., & Kalliodi, C. (2021). Baby steps: a report exploring the development of three neonatal music therapy programmes in Estonia, Greece and Wales. Music and Medicine, 13(2). DOI:10.47513/mmd.v13I2.801
