Kui muusikateraapiat peetakse üldjuhul sotsiaalvaldkonna teenuseks, mis toetab, säilitab ja parandab inimeste heaolu, siis on aeg rääkida muusikaterapeudist kui neuroloogia spetsialistist, kellel on vastav neuroloogilise muusikateraapia (Neurologic Music Therapy) väljaõpe ning kes hindab ja planeerib oma sekkumisi lähtudes ajuteadusest ja kasutab tehnikaid, mis tuginevad aju kuulmiskeskusel ja läbi selle tagasisidestamisel.

Neuroloogiline muusikateraapia (NMT) on tõenduspõhine tehnikate kogum, mis on välja töötatud tänapäevaste neuroteaduste alustel. Tõenditel põhinev 20 standardiseeritud tehnikast koosnev kliiniline ravisüsteem on ajendatud neuroteaduste edusammudest ja muusika tajumise, produtseerimise ja tunnetuse mõistmisest ning muusika mõjust mittemuusikalistele aju- ja käitumisfunktsioonidele. NMT’d rakendatakse paljude sihtgruppidega sh insult, traumaatiline ajukahjustus, Parkinsoni ja Huntingtoni tõbi, tserebraalparalüüs, Alzheimeri tõbi, autism, vaimse tervise häired ja muud neuroloogilised haigused, mis mõjutavad kognitsiooni, liikumist, suhtlemist ja psühhosotsiaalset funktsiooni.

Kui seni oli Eestis 3 muusikaterapeuti, kes said ennast nimetada neurorehabilitatsiooni spetsialistiks (Applied music neuroscience specialist.), siis (nüüd on neid 5, sest) käesoleva aasta septembris lisandusid veel  kaks muusikaterapeuti, Siiri Viil (MSc) ja Marion Musting (MSc), kes läbisid Hollandis ArtEZ ülikoolis (University of Arts) vastava väljaõppe. ArtEZ ülikoolis on olemas nii muusikateraapia bakalaureuse kui magistriõpe. Neuroloogilise muusikateraapia koolitusprogrammi viib läbi Neuroloogilise Muusikateraapia Akadeemia  (The Academy for Neurologic Music Therapy), õppejõududeks valdkonna parimad eksperdid – dr. Michael Thaut, dr. Corene Hurt-Thaut, Suzanne Oliver.

Foto (erkogu): Siiri Viil, MSc, Corene Hurt-Thaut, PhD, Marion Musting, MSc

Nimetatud rahvusvahelist koolitusprogrammi toetavad Maailma Neuroloogilise Rehabilitatsiooni Föderatsioon (WFNR), Euroopa Neurorehabilitatsiooniühingute Föderatsioon (EFNS) ja Rahvusvaheline Kliinilise Neuromusikoloogia Ühing (CNM). Ühtlasi on koolituse heaks kiitnud USA muusikaterapeutide sertifitseerimisnõukogu (CBMT).

4-päevasel koolitusel osales ligi 50 muusikaterapeuti üle maailma – kuigi oluline osa oli hollandlasi, siis osalejaid oli ka Tsiilist, Kreekast, Itaaliast ja Inglismaalt. Koolitus kestis kokku 4  10-tunnist koolituspäeva ning õppejõududeks olid valdkonna parimad eksperdid – dr. Michael Thaut, dr. Corene Hurt-Thaut, Suzanne Oliver. Koolituse programm oli põhjalik ja intensiivne, hõlmates kõiki NMT tehnikaid (20) nii teoreetiliselt, näidisvideote kui ka praktiliste ülesannete kaudu.  

Nimetatud tehnikad jagunevad kolme valdkonda vastavalt sellele, kas eesmärgiks on kutsuda esile funktsionaalseid muutusi järgnevates valdkondades: 

  • Sensori-motoorne rehabilitatsioon (3 tehnikat) – sensomotoorsed 
  • Kõne areng (8 tehnikat) – kõne ja keel
  • Kognitiivne rehabilitatsioon  (9 tehnikat) – kognitiivsed/afektiivsed

Eraldi välja toomist väärib sensomotoorsete tehnikate alla kuuluv RAS®️ (Rhytmic Auditory Stimulation), mis lisati 2019. aastal Kanada ja Ameerika Ühendriikide insuldi ravijuhistesse. (VA/DOD STROKE CARE GUIDELINES)

Neuroloogiline muusikaterapeut töötab funktsionaalsete mittemuusikaliste eesmärkide nimel läbi struktureeritud muusikaliste sekkumiste neuroloogilises taastusravis, neuropediaatrilises, neuropsühhiaatrilises ja neuroarengulises keskkonnas Neuroloogilised muusikaterapeudid teevad sageli koostööd teiste tervishoiuspetsialistidega, sh füsioterapeudid,  logopeedidega, tegevusterapeutide, neuropsühholoogide ja neuroloogidega.

Tehnikatega on võimalik nt arendada kehatunnetust, eneseregulatsiooni,  füsioloogilisi raskusi liikuvusel sh tegeleda tasakaalu, konkreetsete kehaosade liikuvuse, spastilisuse, painduvuse vms, taastada või arendada kõne, hingamisega seotud funktsioone, neelamise funktsiooni jne. Valdkonna võimalused on väga laiad.

Miks muusikalised sekkumised?

Neuroloogilise muusikateraapia korral on olulisim erinevus teistest sekkumistest see, et sekkumised on suunatud läbi kuulmiskeskuse ajus, kasutades muusikale omaseid komponente, mis on inimestele omased. 

Iga joonisel toodud komponent on olemas inimese igapäevases toimimises, mida on vaja sageli rehabilitatsioonis taastada. Nii ongi NMT tehnikad aastate pikkuste uuringute ja teadustööde alusel välja töötatud rakendades muusika komponente, millel kaudu antud funktsioonid taastada või arendada. 

Kliendi hindamine ja eesmärgi seadmine

Teema, mida käsitleti väga põhjalikult, oli kliendi hindamine. Eesti rehabilitatsiooni süsteemis on hindamine samuti oluliseks osaks ja on äärmiselt oluline, et muusikaterapeut saaks põhjaliku informatsiooni haigusloost. Näiteks kui tegemist on kõneraskusega kliendiga, siis millisel põhjusel on kõne kahjustatud – kas see on arenguline raskus või düsartria või apraksia või midagi muud?. Ka insuldi tõttu kõne kadumisel saab rakendada erinevaid sekkumisi sõltuvalt, kas inimene mõistab teiste kõne või mitte. 

Olulist rõhku pandi õige hindamisvahendi kasutamisele – hindamismeetodeid ja tehnikaid koos erinevate töövahenditega on palju. Kuidas valida just kõige sobilikum konkreetsele kliendile sõltub jällegi terapeudi teadmistest ja kogemustest. Koolituselt anti kaasa ka väga mahukas hindamisvahendite komplekt, mis aga tuleb iseseisvalt endale selgeks teha ning rakendamist katsetada. 

Eesmärgistamise juures on oluline ka mõista kliendi eesmärgi ja teraapia sekkumisplaani erinevust – tegemist ei ole ühe ja sama asjaga. Nimelt tuleb kliendile eesmärgid seada SMART loogikat kasutades ning eesmärke mitte sõnastades muusikaliselt. Näiteks – eesmärk on, et klient kõnniks iseseisvalt köögist wc’sse. Samad mitte-muusikalised eesmärgid laienevad kogu meeskonnale, kes kliendiga tegelevad. Muusikaterapeut kirjeldab enda sekkumiskavas, milliseid muusikateraapia tehnikaid ta kasutab. Siinkohal tasub igal muusikaterapeudil mõelda, kas tema poolt kliendile sõnastatud eesmärgid on muusikaliste eesmärkidega või nn eluliste eesmärkidena sõnastatud ning kas need on ühtsed kogu rehabilitatsiooni meeskonnaga.

Kas ainult rehabilitatsioonis?

Valdkonnad, milles neuroloogilist muusikateraapiat kasutada on palju. Sotsiaalministeeriumi strateegiad rõhutavad kogukonna tasandil sekkumiste olulisust. Nii oleks võimalik pakkuda nt kogukondades Parkinsoni või dementsuse diagnoosiga inimestele grupi-neuroloogilist muusikateraapiat, et nende liikuvust, mälu vm stabiliseerida või arendada. Miks mitte õpetada koduhooldus-töötajatele või omaste hooldajatele, kellel on vajadus lihtsate tööriistade järele, hoidmaks või arendamaks rehabilitatsioonis saavutatut, lihtsaid ülesandeid, mida kodus hooldatava lähedasega edasi teha. Aga ka füsioterapeudid, tegevusterapeudid, kellel on erialane haridus, saaksid samuti võtta arvesse baasteadmisi, mida kuulmiskeskust rakendades on võimalik saavutada. On ju selge, et neuroloogiliste haiguste korral ei tule muutus kiirelt, vaid ainult püsiva ja eesmärgipärase tegevusega. Siinkohal saame ka öelda, et Eesti Muusikateraapia Ühingu juhatus loodab tuua neuroloogilise muusikateraapia koolituse Eestisse 2025. aastal, et kõik rehabilitatsioonispetsialistid saaksid osaleda selle tõhusa ja tõenduspõhise sekkumise õppes.

Soovid lisainformatsiooni neuroloogilise muusikateraapia kohta? 

The Academy of Neurologic Music Therapy 


Võid kuulata Huvitaja saadet NMT’st (minutid 4:45-27:35)


Saad lugeda Meditsiiniuudiste artiklit neuroloogilisest muusikateraapiast


Sooviksid NMT koolitust läbida?
Akadeemia korraldab aastas mitmeid koolitusi erinevates maailma riikides sh veebis. Koolituskalender on veebilehel koos kogu vajaliku lisainfoga. Koolituse enda maksumus on ligikaudu 800 EUR, millele lisanduvad reisikulud.

Kes on Eestis neurorehabilitatsiooni muusikateraapia spetsialistid? Katti Aumeister (Pärnu), Sirli Kangur (Tartu), Kadi Arula (Tallinn), Einike Leppik (Tallinn), Kerli Kaaleste (Rakvere) ning peale eksami sooritamist ka Siiri Viil (Rapla ja Saaremaa) ja Marion Musting (Lääne-Harjumaa). 

Detsembris on tulemas uus väljaanne neuroloogilise muusikateraapia õpikust. 

Koostanud: Siiri Viil, MSc, muusikaterapeut tase 6 ja Marion Musting, MSc, muusikaterapeut