Stephen Porges töötas enam kui 20 aastat tagasi välja “Safe and Sound Protocoli” (SSP) varasema eelkäija, mida tol ajal tunti kui “Kuulamisprojekti protokoll”. Alates 2017. aastast on SSP olnud kättesaadav vaimse tervise spetsialistidele paljudes valdkondades läbi Integrated Listening Systems’i, mis on nüüd tuntud kui Unyte Health.
Safe and Sound Protocol (SSP) on mitteinvasiivne kuulamisprogramm, mis kasutab spetsiaalselt töödeldud muusikat, et toetada autonoomse närvisüsteemi regulatsiooni ja sotsiaalset toimetulekut. SSP on loodud selleks, et aidata kehal ja ajul paremini reageerida sotsiaalsetele olukordadele, vähendades stressi, ärevust ja parandades suhtlemisvõimet. Programmi aluseks on polüvagaalne teooria, mis keskendub kuulmise ja turvatunde rollile sotsiaalsetes interaktsioonides.
Safe and Sound Protocol (SSP) kirjeldatakse kui mitteinvasiivset akustilist uitnärvi stimulaatorit, mis aitab reguleerida autonoomset närvisüsteemi ning mängib olulist rolli aju ja keha vahelise teabe edastamisel. SSP muusikavalik on patenteeritud, tõenduspõhise algoritmi abil, mis rõhutab kindlaid helisagedusi, et aktiveerida sotsiaalse kaasatuse süsteemi, mis aitab kuulajal paremini mõelda, tunda ja suhelda. Spetsiaalselt filtreeritud muusikavalik on tööriistaks vaimse tervise ja emotsionaalse heaolu parandamisel. See lähenemine kasutab helide ja inimeste närvisüsteemi vahelist loomulikku seost, pakkudes holistilist võimalust tervenemisele, olles täienduseks traditsioonilistele terapeutilistele meetodidele. Uurides kuulamisprogrammide põhimõtteid, protokolle ja kliinilisi tulemusi, selgub, et see pakub tuge inimestele, kes seisavad silmitsi trauma, ärevuse ja erinevate vaimse tervise väljakutsetega. Traumateadlik, neurobioloogiline muusikaprogramm aitas vähendada ülierutust ning parandada tähelepanu ja keskendumisvõimet kõrge riskiga kohtupsühhiaatriline post-traumaatilise stressihäirega patsientide seas, kes ei reageerinud teistele teraapiatele või ei suutnud neis osaleda. Macfarlane jt, (2019).
SSP rakendamine koosneb muusika kuulamisest spetsiaalse muusikavaliku kaudu, mis on filtreeritud kindlatel sagedustel. Kuulamine toimub terapeudi juhendamisel või iseseisvalt ja võib sobida erinevatele vanuserühmadele ning terapeutilistele vajadustele. Kliendil on võimalik valida erinevate muusikaloendite vahel, sealhulgas popmuusika, klassikaline, instrumentaal- ja meeleolumuusika, kogu programmi pikkus on 5 tundi muusikat, mille kuulamise sagedus ja pikkus sõltub kliendi vajadustest. Muusikavalik sisaldab nii laule kui ka instrumentaalpalasid, mis arvestavad kliendi kuulmistundlikkusega. Need muusikaloendid sobivad igas vanuses inimestele. SSP muusikat saab kuulata kas sertifitseeritud pakkuja juures või mugavalt oma kodus. Terapeut või SSP teenuse pakkuja koostab kliendi vajadustest lähtuvalt kuulamisplaani.
SSP peamised kasutegurid on:
- Leevendab stressi ja ärevust – aitab lõõgastuda ja vähendada ärevust või pingetunnet.
- Parandab keskendumist ja kuulmist – aitab paremini keskenduda ja kuulata, mis toimub ümberringi, muutes suhtlemise lihtsamaks.
- Toetab sotsiaalset suhtlemist – aitab paremini teisi mõista ja nendega suhelda, mis teeb igapäevased suhted lihtsamaks ja meeldivamaks.
- Parandab üldist heaolu – aitab kehal ja ajul rahuneda ning tasakaalu leida, mis toetab tervist ja heaolu.
Kuulamisprogrammide keskmes on helide bioloogiline tähtsus. Meie närvisüsteem on loomulikult üles ehitatud reageerima helilistele stiimulitele, mistõttu on kuulamine inimestevahelise suhtluse ja emotsionaalse reguleerimise põhiaspekt – helide kuulamine võib mõjutada inimese heaolu ja tervist ning selle tõhusus põhineb neuroplastilisusel ja autonoomsel regulatsioonil. Neuroplastilisus viitab aju võimele end ümber korraldada, luues uusi närviühendusi, mis on olulised trauma ja emotsionaalse stressi taastumise protsessis. Muusika kuulamine soodustab neuroplastilisi muutusi, võimaldades inimestel arendada tervislikumaid emotsionaalseid reaktsioone ja toimetulekumehhanisme. Mavridis, (2015). Kuulamisprogrammid mõjutavad autonoomset närvisüsteemi, mis reguleerib olulisi füsioloogilisi funktsioone. Muusika võib aidata tasakaalustada sümpaatilist ja parasümpaatilist süsteemi, mis toob kaasa paranemisi südame löögisageduse varieeruvuses (HRV), emotsionaalses regulatsioonis ja pingetaluvuses ning aitab närvisüsteemidel end ümber seadistada ja taastada turvatunde. McCorry, (2007); Mojtabavi et al., (2020); Kulinski et al., (2022)
Kliinilised tulemused ja tõendid
Uuringud on näidanud, et osalejate seas, kes osalesid kuulamisteraapia seanssidel, sealhulgas SSP-s, on post-traumaatilise stressihäire sümptomid, ärevus ja depressioon oluliselt vähenenud. Näiteks post-traumaatilise stressihäirega inimesed, kes osalesid SSP-s, teatanud oma emotsionaalse regulatsiooni ja sotsiaalse kaasatuse märkimisväärsetest parandustest, rõhutades teraapia tõhusust traumaatiliste probleemide käsitlemisel. Macfarlane et al., (2019), Zergani and Naderi (2016), de Witte et al., (2020)
Kuulamisprogrammi kuulamine on näidanud paranemist vaimse tervise edendamisel erinevates populatsioonides – autismi, meeleoluhäirete ja isegi dementsusega inimesed on saanud sellest kasu. Juhusliku valiku meetodil kontrollitud uuringud on näidanud, et nende rühmade elukvaliteet, sotsiaalne toimetulek ja suhtlemisoskused on märkimisväärselt paranenud, rõhutades selle terapeutilise meetodi mitmekesisust. Rajabalee et al., 2022, Burns (2023)
Eriti silmatorkav aspekt kuulamisprogrammis on selle võime luua pikaajalisi efekte. Uuringud on näidanud, et helide või muusika kuulamise eelised võivad püsida kuus kuud või kauem pärast teraapia lõpetamist, mis viitab sellele, et nende sekkumiste soodustatud muutused ei ole pelgalt ajutised, vaid võivad viia püsivate vaimse tervise parandusteni. Porges et al., (2013), Kawai et al., (2023), Kyuchukov and Ackermann (2023)
Käimas on uuringud täiskasvanute kohta, kellel on post-traumaatiline stressihäire, krooniline valu, rinnavähk, ADD (aktiivsus- ja tähelepanuhäire), depressioon ja ärevus, samuti Parkinsoni tõvega eakate, Ehler-Danlosi sündroomiga (EDS) noorte täiskasvanute ja noorukite ning traumade, ärevuse ja autismi haiguslooga laste kohta.
Uuring, mis mõõdab SSP mõju kuulmisülitundlikkusele, autonoomse närvisüsteemi seisundi regulatsioonile, kuulmistöötlusele, sotsiaalsele käitumisele ja keskkõrva lihaste ülekandefunktsioonile traumataustaga lastel, on lõpetamas andmete analüüsi ning esialgsed tulemused on paljulubavad. Lisaks on lõppenud SSP mõju hindamise algfaas arengufunktsioonidele varajase sekkumise kontekstis, kus on plaanis uuringu tulemused avaldada ja seda 2024. aastal laiendada.
Mirjam Moont, superviseeritav muusikaterapeut
Viited
Burns, S. (2022). HRV measurement not predictive of depression symptoms or improvement: a case report. Cogent Psychology, 9(1). https://doi.org/10.1080/23311908.2022.2080318
de Witte, M., Spruit, A., van Hooren, S., Moonen, X., & Stams, G. J. (2020). Effects of music interventions on stress-related outcomes: a systematic review and two meta-analyses. Health psychology review, 14(2), 294–324. https://doi.org/10.1080/17437199.2019.1627897
Finn, S., & Fancourt, D. (2018). The biological impact of listening to music in clinical and nonclinical settings: A systematic review. In Progress in Brain Research (pp. 173–200). https://doi.org/10.1016/bs.pbr.2018.03.007
Kawai, H., Kishimoto, M., Okahisa, Y., Sakamoto, S., Terada, S., & Takaki, M. (2023). Initial Outcomes of the Safe and Sound Protocol on patients with adult autism Spectrum Disorder: Exploratory Pilot Study. International Journal of Environmental Research and Public Health, 20(6), 4862. https://doi.org/10.3390/ijerph20064862
Kleim, J. A., & Jones, T. A. (2008). Principles of Experience-Dependent Neural Plasticity: Implications for rehabilitation after Brain damage. Journal of Speech Language and Hearing Research, 51(1). https://doi.org/10.1044/1092-4388
Kulinski, J., Ofori, E. K., Visotcky, A., Smith, A., Sparapani, R., & Fleg, J. L. (2022). Effects of music on the cardiovascular system. Trends in Cardiovascular Medicine, 32(6), 390–398. https://doi.org/10.1016/j.tcm.2021.06.004
Kyuchukov, H., & Ackermann, M. (2023). Autism, hypersensitivity and language ability. East European Journal of Psycholinguistics, 10(2). https://doi.org/10.29038/eejpl.2023.10.2.kyu
MacFarlane, C., Masthoff, E., & Hakvoort, L. (2019). Short-Term Music Therapy Attention and Arousal Regulation Treatment (SMAART) for Prisoners with Posttraumatic Stress Disorder: A Feasibility Study. Journal of Forensic Psychology Research and Practice, 19(5), 376–392. https://doi.org/10.1080/24732850.2019.1670023
Maenner, M. J., Warren, Z., Williams, A. R., Amoakohene, E., Bakian, A. V., Bilder, D. A., Durkin, M. S., Fitzgerald, R. T.,Furnier, S. M., Hughes, M. M., Ladd‐Acosta, C., McArthur, D., Pas, E. T., Salinas, A., Vehorn, A., Williams, S. P., Esler, A., Grzybowski, A., Hall-Lande, J., . . .Shaw, K. A. (2023). Prevalence and characteristics of autism spectrum disorder among children aged 8 years — Autism and Developmental Disabilities Monitoring Network, 11 sites, United States, 2020. Morbidity and Mortality Weekly Report, 72(2), 1–14. https://doi.org/10.15585/mmwr.ss7202a1
Mavridis, I.N. Music and the nucleus accumbens. Surg Radiol Anat 37, 121–125 (2015). https://doi.org/10.1007/s00276-014-1360-0
Mojtabavi, H., Saghazadeh, A., Valenti, V. E., & Rezaei, N. (2020). Can music influence cardiac autonomic system? A systematic review and narrative synthesis to evaluate its impact on heart rate variability. Complementary Therapies in Clinical Practice, 39, 101162. https://doi.org/10.1016/j.ctcp.2020.101162
Neville, H., Bavelier, D,. (2002) Human brain plasticity: evidence from sensory deprivation and altered language experience. DOI: 10.1016/S0079-6123(02)38078-6
Rajabalee, N., Kozlowska, K., Lee, S. Y., Savage, B., Hawkes, C., Siciliano, D., Porges, S. W., Pick, S., & Torbey, S. (2022). Neuromodulation using computer-altered music to treat a ten-year-old child unresponsive to standard interventions for functional neurological disorder. Harvard Review of Psychiatry, 30(5), 303–316. https://doi.org/10.1097/HRP.0000000000000341
Zergani, E. J., & Naderi, F. (2016). The effectiveness of music on quality of life and anxiety symptoms in the post traumaticstress disorder in Bustan Hospital of Ahvaz City. Review of European Studies, 8(3), 237. https://doi.org/10.5539/res.v8n3p237
Stegemoller, E. L. (2014). Exploring a Neuroplasticity Model of Music Therapy. Journal of Music Therapy, 51(3), 211–227. https://doi.org/10.1093/jmt/thu023
