Autorilt küsib küsimusi muusikaterapeut Laura Pley, MSc.
Kuidas jõudsid võimestava hääle teemani?
See on päris pikk lugu. Tänu Eesti iseseisvumisele avanesid eelmise sajandi viimasel kümnendil piirid erinevatele psühhoteraapiatele ja mitmekesistele inimese enesearengut ja eneseavastmist soodustavatele koolitustele. Populaarseks said ka eneseabi meetodeid tutvustavad kursused ja õpitoad. Nende seas olid ka minu jaoks põnevad, sel ajal uudsete lähenemistega häält ja eneseväljendust vabastavad intensiivsed töötoad. Mind kõnetasid eriti kehameelekesksed häälimisi ja vaba liikumist kaasavad võimalused. Nii sai mu hääl õiguse ja loa vabalt vigurdada ja mängida uudses hääleimprovisatsioonis, mis oli väga lõbus ja emotsionaalselt vabastav, kuid sellega käis kaasas ka lõksu jäänud tunnete väljendamine, probleemsete teemade käsitlemine, elujaatavate lahenduste leidmine ja refleksioon. Õpitubade seast meenuvad eriti erilaadsed Michael Schirmeri hääle loova väe, Ulla Anderssoni ülemhelilaulu ja hääleteraapia ning tiibeti ja burjaatia kõrilaulu traditsiooni töötoad. Erilise jälje jättis ka prof. Iegor Reznikoffi (Pariisi Nantenni Ülikool) hääle käsitlus kehameele ja hinge süvatunnetuse uurimisel. Tänu varasemale panustamisele Tartu Ülikooli orientalistika keskuse töödesse ja ida kultuuride huvile polnud mulle sugugi võõras ka mantrate funktsioon ja roll keskendumise, tähelepanu hoidmise, süvalõdvestuse saavutamisel ja kuulamisoskuste harjutamisel. Hääle õpitubadest kaasavõetu segunes muusikateraapia väljaõppest saadud teaduspõhiste teadmiste ja kogemustega. Siiski jäin truuks häälele ja muusikaterapeudina sai primaarseks just vokaalne suund, kui kliendiga koostöös oli võimalus tema teraapia eesmärkide saavutamiseks rakendada hääle erinevaid võimalusi.
Nii kujunes mu lemmikpilliks hääl, mis on üks võimas enesejuhtimise ja võimestumise meedium teadlike otsuste, piiride ja vajaduste väljendamiseks, võimaldades julgust oma arengulises tões elada ja seda väljendada. See protsess on tihti teadlik head-aega ütlemine vanadele destruktiivsetele ja energiat neelavatele käitumismustritele ning uue elujaatava vaatenurga tervitamine, milles kasvab eneseautoriteet, ennast ja teisi säästev kehtestamise oskus, kokkulepitud piiride selgus, austus ja oskus empaatiliselt enda ja teiste käitumist vaadelda. See on teadlik võim iseenda üle ja austus, sõbralik enesehool, enesevalitsemine, väärikustunne ning oma töö ja elu väärtustamine koos väärindamisega.
Kuidas sündis verivärske raamat?
Raamat nägi ilmavalgust pärast mu pikaaegset pühendumist hääle tavapärasest teistmoodi kasutusele ning rohkete teraapiliste vaatenurkadega koolituste ja töötubade läbiviimisele. Eelmisel, 2025. aastal küpses minus lõpuks valmisolek sõeluda kogutud teadmistest ning ladestunud kogemustest välja sõnadeta hääle ja väärtusliku sõnumiga hääle universaalne essents, mis toetaks igapäevaselt iga inimese enesejuhtimise võimekust, vaimset heaolu, tundetarkust, kujutlusloomet ja loovust. Ei saa mainimata jätta, et olulise tõuke raamatu vajaduse ja kirjutamise suunas andsid paar aastat tagasi Tallinna Ülikooli ja PERHi koolitustel osalejad. Käsitlesin siis spetsiifilisemalt hääle neuroloogilisi tagamaid ja teraapilisi võtteid ärevushäire, depressiooni, distressi ja ülepingetega toimetuleku toetamiseks. Veel tahan välja tuua, et mul on eriti suur rõõm sellest, et raamatu kirja panemist toetas sõbralikult oma kätt mu loomepulsil hoides arengupartnerist hea kolleeg Margit Raid. Ilma temata oleks ilmselt sündinud teistsugune raamat.
Kellele võiks sellest raamatust enim abi olla?
Kasutegurid saab leida ja avastada vaid lugeja ise. Kuid lugejate ning raamatus toodud harjutuste katsetajate ja treenijate seas näen häälepõhise enesejuhtimise oskuste omandamise huvilisi, samas ka teiste inimestega töötajaid, kelle töö iseloom eeldab vokaalset eneseväljendust juhendamisel, kaasamisel, juhtimisel ja vestlemisel, nagu vaimse tervise, kultuuri-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid jt. Usun, et lihtsad ja hõlpsasti rakendatavad harjutused leiavad olulise koha muusikaterapeutide, loovterapeutide ja teiste psühhoterapeutide töös.
Võimestava hääletreeningu harjutusi võib praktiseerida nii iseseisvalt, võimestava hääletreeningu grupis osaledes kui ka ühiselt katsetades pere- ja sõpraderingis. Harjutusi saab siduda ka üks-ühele teraapia- ja nõustamisprotsessi ning rakendada läbiviijana ka võimestumist ja enesejuhtimise oskusi treenivas grupitöös. Seda enam, et protsessi läbitegemine ei eelda laulmisoskust ega viisipidamist. Kui need on olemas, siis hästi, kui ei ole, on ka hästi. Täpsemad selgitused, mida iseseisva või kaasatud hääletreeningu valiku korral silmas pidada, on leida raamatu peatükist „Võimestav hääletreening“.
Siinkohal tooksin välja ühe viiuliõpetaja hiljutise tagasiside pärast raamatu esimest läbilugemist:
„Sellel raamatul on tohutu väärtus minu jaoks! Lisaks põhjalikule teaduslikule alusele toetuvale nn. teoreetilisele materjalile on harjutused ja selgitused lihtsad, konkreetsed ning kergelt teostatavad. Tunnen ennast ära mitmetes kirjeldustes ja on hea konstateerida, et ma pole ainus maailmas, kes nii tunneb ja mõtleb ja kellel taolised probleemid. Kuigi lugedes leian ja noogutan iseendale mitmetes kohtades, et jaa, sellest ja sellest olen olnud teadlik, pole ma aga kunagi teadnud ja mitte ka teadvustanud iseendale, kuivõrd suur seos ja mõju on hääle kasutamisel ja kuidas selle kasutamine mõjutab inimest nii negatiivses kui positiivses mõttes. Olen ka väga üllatunud, kuidas hääle kasutamine teraapilises mõttes saab nii palju kaasa aidata inimese psüühika ja füüsise tervistamisel. Väga hea, et on olemas selliseid terapeute/nõustajaid, kes inimesi aidata saavad! Samas on mõtlemapanev, et ühiskond meie ümber on muutunud selliseks, kus meil on vajadus selliste spetsialistide järele.“
Milline hääl/heli on Sind ennast elu jooksul kõige sügavamalt puudutanud/ õnnelikuks teinud?
See on kaasav ja leidlikult tavaraamidest väljuv julge hääl. Kohe kerkib meelde võimas ja inspireeriv koostöö Kaili Inno ja Silva Valdtiga meie improvisatsioonibändis TRIO SWARA. Koosloodud helid ülemhelipillidel ja häältel olid tõstvad, kütkestavad ja sügavalt puudutavad. Swara tähendab sanskriti keelest tõlgituna häälega kuuldavale toodud hingushelisid. Võin olla uhke, et meie initsiatiivil said alguse ka lamamiskontserdid, mis käesoleval ajal on üha rohkem populaarsust omandamas. Näiteks, Kristjan Järvi ja Nordic Pulse kontsert „Rituals“ Aleksela kontserdimajas 2025 detsembris, kus osa kuulajatest oli lamamas või istumas patjadel põrandal. Esialgu olid meie lamamiskontserdid küll väiksearvulisele publikule. Kuid asjaolu lõi intiimse õhkkonna ja võimaldas aegruumi osalejate tagasisidele ja refleksioonile.
Ja veel, muidugi on mu sisemus õnnest hõiskamas, kui kuulen oma täiskasvanud poja ja heade
sõprade häält telefonis või reaalsuses vaatamata virtuaalsete sotsiaalvõrgustike ja sünteetiliste helide pealetungile.
On Sul tulnud elus ette raskusi või raskeid perioode seoses oma häälega ja kuidas neid ületasid?
Mulle tundub, et esimene emotsionaalselt raske häälega seotud kogemus oli mul 8-aastasena suurel kontserdilaval. Prožektorite valgus ja ettevalmistamatus selliseks suureks sündmuseks pani ikka põlved värisema. Kuigi kõik läks sooloesinemisel hästi ja preemiaks oli kommikott, oli see siiski sündmus, mille jälg jäi kehameelde alles ja väga naljalt enam üksinda lavale ei tahtnud minna. Edaspidi oli palju kergem duettide, vokaalansamblite ja kooriliikmete seas laval olla.
Teine keeruline kogemus oli seotud mitukümmend aastat tagasi mu elukaaslasega. Kui meie suhtes hakkasid asjad allamäge voolama, siis ei suutnud mu elukaaslane enam koduseinte vahel mu laulmist taluda ja ma vaigistasin oma hääle koostöö huvides. Sain valju lauluhäält teha vaid koos tolmuimejaga. Päris nutikas tegu tagantjärgi vaadates. Kuid sellele järgnes eraldumine ja lahkuminek, sest emotsionaalsed eriarvamused ja konfliktid ei leidnud mõlemapoolseid sobivaid lahendusi. Pereteraapia polnud sel ajal veel Eestisse jõudnud ega saadaval.
Kas kasuks oli mõni alternatiivne viis peale hääle?
Mind on vaimse tasakaalu hoidmisel ja säilitamisel toetanud erinevad meetodid ja viisid. Eks eelmise sajandi viimasel kümnendil olid ka muusikateraapia ja loovteraapiad omamoodi alternatiivsed. Olen noorusest saadik olnud igapäevane jooga praktik. Teadagi on kaasaegne jooga rohkem terviklik eluviis kui usunditega seotud meetod. Sellega on aga alati kaasas käinud meditatsioonid, universaalsete mantrate laulmine, erinevad keskendumis- ja kujutlusloome harjutused. Nii on jooga minu jaoks olnud põhiline ja eluterve igapäevane meetod nii vaimsete kui füüsiliste akude laadimiseks ning enesesõbralikuks emotsionaalseks tasakaalu hoidmiseks. Sellest kasvatasin 25 aastat tagasi välja ka kodumaise religioonide ja kultuuride ülese häälejooga meetodi nii hääle tervise kui ka vaimse tasakaalu ja kehameele tervise hoidmiseks. Nii soe tunne on mõelda kõigile neile teekaaslastele, kes on mu teraapiliste sugemetega häälejoogaringides ja hääle teekondadel osalenud. Olen tutvunud lisaks mitmete vabastava hingamise meetodite, indiaani- ja šamaanirännakute, sufi traditsiooni universaalse rahu loomise laulude ja tantsude, samuti viie rütmi tantsudega, mis on hääletööle ainult kasu ja särtsu lisanud. Tõepoolest on saadaval palju erinevaid viise eneseavastamiseks, enesehooleks ja vaimse tervise hoidmiseks. Neid tasub tunda oma terapeudi töövahendite ja meetodite portfelli rikastamiseks.
Loe lisaks Äripäevas 17.11.25 ilmunud artiklit “Kuidas võimestav häälekasutus aitab keerulistes olukordades rahu ja selgust hoida”.
Eve Lukk, PhD, muusikaterapeut tase 7, EMTÜ liige
