EMTÜ LIIKME EETIKAKOODEKS
Vastu võetud Eesti Muusikateraapia Ühingu üldkoosolekul Tallinnas, 22. märtsil 2025.
Üldsätted
Eesti Muusikateraapia Ühing kuulub liikmesorganisatsioonina Euroopa Muusikateraapia Konföderatsiooni (EMTC).
Eesti Muusikateraapia Ühingu (EMTÜ) eetikakoodeks on ühildatud EMTC eetikakoodeksiga, mille eesmärk on kaitsta kliente ebaeetiliste tegevuste (praktiseerimiste) eest, suunata liikmeid nende ametialases käitumises ja olla aluseks EMTC-sse kuuluvate organisatsioonide eetikakoodeksitele (Vt. siit)
Eetikakoodeks lähtub Eesti Loovteraapiate Ühingu eetikakoodeksist (Vt. siit)
Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK) organisatsiooni eetikakoodeksist (Vt. siit) ja KÜSKI projekti raames lähtume Vabaühenduste eetikakoodeksist (Vt. siit)
I osa
Mõistete loetelu
Muusikateraapia ametlik definitsioon (kinnitatud Ülemaailmse Muusikateraapia Föderatsiooni üldkogul 2011. aastal):
Muusikateraapia on muusika ja selle elementide professionaalne kasutamine sekkumisena meditsiinilises, hariduslikus või igapäevases keskkonnas töös indiviidide, gruppide või kogukondadega, kes soovivad parandada oma elukvaliteeti ning füüsilist, sotsiaalset, kommunikatiivset, emotsionaalset, intellektuaalset ja vaimset tervist ning heaolu.
Uurimistöö, praksis, haridus ja kliiniline treening muusikateraapias põhinevad professionaalsetele standarditele, lähtudes kultuurilisest, sotsiaalsest ja poliitilisest kontekstist.
Muusikaterapeut on spetsialist, kes on saanud erialase väljaõppe ja praktiseerib muusikateraapia alal.
Muusikaterapeut superviisor – omab kutset loovterapeut-muusikaterapeut tase 7. On töötanud muusikaterapeudina vähemalt 5 aastat pärast kutse muusikaterapeut tase 7 omandamist.
Klient tähistab üksikisikut, paari, perekonda, rühma või isikute ühendust, kelle puhul rakendatakse muusikateraapiat. Kliinilises kontekstis kasutatakse kliendi asemel sõna patsient.
Supervisioon on erialane töönõustamine, mida juhendab superviisor.
Kovisioon on erialapraktikute vastastikune nõustamine teraapiapraktikat puudutavates küsimustes.
Informeeritud nõusolek on nõusolek, mille andmisel isik on võimeline aru saama nõusoleku olemusest ja selle andmise või sellest keeldumise tagajärgedest. Nõusolek antakse isikuandmete (sh eriliigiliste isikuandmete) töötlemiseks teraapia läbiviimise eesmärgil. Informeeritud nõusolek võetakse lapsevanemalt või volitatud hooldajalt, kui klient on alaealine või täiskasvanu, kes ei ole võimeline ennast ise esindama. Kliendil on õigus antud nõusolek igal ajal tagasi võtta.
Isikuandmed on üksikisikut või perekonda puudutav eraeluline teave, mis on saadud teraapiaalase kontakti käigus ning mis võib avalikustamise korral rikkuda üksikisiku või perekonna õigust privaatsusele, põhjustada neile ebamugavust või tuua kahju. Isikuandmed on mistahes andmed isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on, kuid mille alusel on võimalik isikut tuvastada.
Isikuandmete säilitamine – isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekti tuvastada üksnes seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse.
Professionaalne superviisor – omab ESCÜ koolitusnõuetele vastava väljaõppe tunnistust, soovitavalt ka ESCÜ täisliikme staatust ja on aktsepteeritud/registreeritud superviisorina loovteraapia või psühhoteraapia erialaühingu poolt.
Pädevus on terapeudi teadmiste, oskuste, arusaamade ja hoiakute integreeritud kogum, mis on vajalik ettenähtud ülesannetes ja keskkonnas ohutuks ja eetiliseks erialaseks tööks.
Ravileping on tehing, millega klient ja terapeut sõlmivad terapeutilise suhte, milles sätestavad raviga seotud eesmärgid, osapoolte õigused ja kohustused. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu võib sõlmida suuliselt või kirjalikult.
Teadlik nõusolek on nõusolek, mille andmisel isik on võimeline aru saama nõusoleku olemusest ja selle andmise või sellest keeldumise tagajärgedest.
Turvalisus – isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab nende turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid.
Liige on Eesti Muusikateraapia Ühingu liige, kes on ühingu liikmeks astumisega võtnud endale kohustuse järgida oma erialases töös käesolevat eetikakoodeksit.
II osa
Ühingu liikme eetilised põhimõtted
Liige:
1. toetub humaansuse põhimõtetele, austades kõigi inimeste au ja väärikust ning järgib neid printsiipe oma töös.
2. väärtustab, tunnustab ja austab muusikateraapia ühingu kaasliikmeid.
3. tunnistab ja mõistab inimestevahelisi erinevusi ning taunib igasugust diskrimineerimist.
4. kaitseb muusikateraapia klientide õigusi, k.a õigust informeeritud nõusolekule.
5. austab ja väärtustab kollegiaalseid suhteid.
6. hoiab ja arendab oma muusikateraapiaalast kompetentsi, lähtudes oma töös erialasest profesionaalsusest, mille nõuded on leitavad muusikaterapeudi kutsestandarditest:
– 6.1. Kutsestandard: Muusikaterapeut, tase 6 (Vt. siit)
– 6.2. Kutsestandard: Loovterapeut, muusikaterapeut, tase 7 (Vt. siit)
III osa
Muusikateraapia rakendamise eetilised nõuded
1. Vastutus kliendi ees
1.1. Muusikaterapeut suhtub kõikidesse klientidesse võrdselt: usulised, rahvuslikud, seksuaalsed sättumused, sotsiaalsed ja poliitilised tegurid ei tohi terapeuti tema kohustuste täitmisel mõjutada.
1.2. Muusikaterapeut austab kliendi iseseisvust ning julgustab klienti tegema otsuseid tema enda huvides, lähtudes kliendi sotsiaalsest keskkonnast ja suhetest teiste inimestega.
1.3. Muusikaterapeut väldib kliendi kahjustamist töötades oma pädevuse piires. Terapeut ei tohi kasutada oma erialateadmisi inimsuse vastu.
1.4. Muusikaterapeut vastutab ametialaste piiride seadmise ja hoidmise eest teraapiasuhte ajal. Terapeut ei kasuta teraapiasuhet kliendiga oma isiklike, religioossete, poliitiliste või äriliste huvide edendamiseks. Terapeut ei osuta teraapiateenuseid oma lähedastele või teistele isikutele, kellede osas ei ole võimalik säilitada objektiivsust ja sõltumatust.
1.5. Muusikaterapeut teeb konfidentsiaalsusnõudeid jälgides juhtumipõhiselt koostööd teiste kliendiga seotud isikutega.
1.6. Muusikaterapeut, kes peab kliendisuhte lõpetama lepinguvälistel tingimustel (nt halb tervis, isiklikud või tööalased asjaolud), annab kliendile asjakohaseid selgitusi ning teeb kõik mõistliku, et tagada kliendi heaolu jätkumine.
1.7. Muusikaterapeut lõpetab teraapiasuhte, kui teraapia eesmärk on saavutatud või ravilepingu lõpptähtaeg on saabunud või kliendile pole see teraapia enam kasulik; soovitades vajadusel uue ravilepingu taotlemist, teist spetsialisti või sekkumist.
1.8. Muusikaterapeut ei ravi kliente, kelle konkreetseid ravivajadusi ta ei ole pädev rahuldama. See hõlmab juhtumeid, kus on vaja teadmisi ja oskusi väljaspool terapeudi väljaõpet või pädevust.
1.9. Muusikateraapilisi sekkumisi võib läbi viia ainult pärast suunamist teise spetsialisti poolt või kui klient pöördub iseseisvalt teraapiasse. Muusikaterapeut ei esita kliendile põhjendamatuid lubadusi muusikateraapia tõenäolise tulemuslikkuse kohta.
1.10. Muusikaterapeut vastutab kliendi füüsilise ohutuse eest teraapiaseansside ajal ja on kursis/ teadlik kõigist kliendi tervisehäiretest, mis nõuavad kiiret juurdepääsu meditsiinilisele abile või erivahenditele.
1.11. Muusikaterapeut arvestab, et mida sügavamalt ta on teraapia ajal seotud kliendi emotsionaalse eluga, seda ebatõenäolisem on võimalus edasiseks võrdseks suhteks pärast teraapia lõppu.
2. Isikuandmete kaitse
2.1. Muusikaterapeut käsitleb konfidentsiaalselt igasugust klientide kohta käivat otse või järelduste teel saadud personaalset infot.
2.2. Muusikateraapia seansse ei tohi ilma kliendi teadliku nõusolekuta jälgida keegi peale teraapia läbiviija. See kehtib nii otsese jälgimise kui igat liiki audio- või videosalvestuste ja -ülekannete kohta.
2.3. Konsulteerides kliendijuhtumit teiste spetsialistidega veendub muusikaterapeut, et info kliendi kohta on jagatud piisava teabe põhimõttel (nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik antud juhtumi käsitlemiseks).
2.4. Supervisiooni käigus vastutavad muusikaterapeut ja superviisor kliendi õiguse eest konfidentsiaalsusele ja veenduvad, et jagatud informatsioon on piisavalt varjatud.
2.5. Muusikaterapeut kaitseb klienti puudutava verbaalse, audio-, video- jms informatsiooni konfidentsiaalsust, v.a erandjuhtudel (nt kui klienti või kedagi teist ähvardab ilmne oht) ja klienti teavitades, edastades asjakohase informatsiooni ainult nendele, kes saavad antud olukorras vajalikke meetmeid kasutusele võtta.
2.6. Muusikaterapeut dokumenteerib oma tööd klientide ja superviisori(te)ga, jälgides sealjuures konfidentsiaalsuse printsiipe ning tagades andmete kättesaamatuse.
2.7. Konfidentsiaalsuskokkulepe kehtib ka peale kliendi surma seadusega ettenähtud korras.
2.8. Muusikaterapeut peab olema tähelepanelik teraapiasituatsioonide kirjeldamisel oma aruannetes ja publikatsioonides. Autoril peab olema kliendi juhtumi ja tema loomingu avaldamisel kliendi informeeritud kirjalik nõusolek.
2.9. Muusikaterapeut säilitab kliendiga kokkuleppel teraapiadokumentatsiooni ja teraapias valminud loovtöid, hoiab neid kaitstuna ja kättesaamatuna kolmandate isikute eest ning tagab, et materjalide autorid ei oleks äratuntavad.
3. Ravilepingud
3. 1. Muusikateraapia läbiviimiseks peab olema informeeritud nõusolek kas kliendilt või kliendi seaduslikult volitatud isikult juhul kui klient on võimetu informeeritud nõusolekut andma.
3. 2. Muusikaterapeut sõlmib kliendi või seaduslikult volitatud kliendi esindajaga suulise või kirjaliku kokkuleppe, milles sisalduvad muuhulgas teraapiaprotsessi ligikaudne kestus, teraapiaseansi pikkus, eesmärgid, tasu suurus (vajadusel), konfidentsiaalsusprintsiibid ja muu konkreetse teraapiajuhtumi puhul vajalik informatsioon.
3.3. Muusikateraapia läbiviimine on lubatud vaid professionaalses kliendisuhtes, garanteerides kliendi turvalisuse.
3.4. Terapeudil on õigus lõpetada teraapiasuhe ja otsida kaitset (vajadusel ka juriidilist), kui klient ei pea kinni kokkulepetest ja lepingutest.
4. Erialast lähtuvad personaalsed kohustused
4.1. Muusikaterapeut täiendab end erialaselt, osaleb vajaduspõhiselt omateraapias, käib regulaarselt supervisioonis ja/või kovisioonis ning kasutab seda oma oskuste arendamiseks ja vastutustundlikuks praktiseerimiseks.
4.2. Muusikaterapeut on kohustatud säilitama oma töövõimelisuse, taastumisvõime ja oskuse klienti aidata. Ta jälgib enda toimimist ning otsib abi või hoidub praktiseerimisest, kui ta ei ole võimeline teenust kvaliteetselt osutama. Vajadusel suunab kliendi edasi teisele spetsialistile.
4.3. Muusikaterapeut hoiab lahus isiklikud ja professionaalsed seisukohad, kui ta tegutseb eriala või organisatsiooni nimel sh. hoidub huvide konfliktist.
4.4. Muusikaterapeut kasutab ravivõtteid, milles ta on koolitatud ja praktiseerib oma kompetentsi piires. Muusikaterapeudi kvalifikatsioon ja tiitlid on teadmistele vastavad.
5. Professionaalsed suhted
5.1. Muusikaterapeut püüdleb heade ja vastastikku toetavate töösuhete poole kolleegidega, hoidub halvustavatest märkustest kolleegide kohta, vajadusel väljendab konstruktiivset kriitikat ühingu ja liikmete arengu huvides. Otsib konflikti korral vastastikku vastuvõetavat lahendust.
5.2. Kui klient saab muusikateraapiaga sarnast teenust teiselt spetsialistilt, siis enne muusikateraapia alustamist arutab muusikaterapeut eeldatava kliendiga ja võimalusel selle teise spetsialistiga muusikateraapia rakendamise vajalikkust antud olukorras.
5.3. Muusikaterapeut on teadlik kliendi õigusest küsida teist arvamust, kuid ei kasuta olukorda enda äriliste huvide arendamiseks ega paku vahendustasu talle suunatud või muule spetsialistile suunatud kliendi eest.
6. Vastutus ühiskonna ees
6.1. Muusikaterapeut ei käitu muusikateraapiaga seotud tegevustes viisil, mis kahjustab avalikku usaldust muusikateraapiasse.
6.2. Muusikaterapeut respekteerib ühiskonnas kehtivaid sotsiaalseid ja eetilisi tõekspidamisi.
6.3. Muusikaterapeut aitab ühiskonnal identifitseerida kvalifitseeritud muusikaterapeute.
6.4. Muusikaterapeut on kursis muusikateraapiat puudutava kehtiva seadusandlusega ja rakendab muusikateraapiat kooskõlas seadustega.
6.5. Muusikateraapia teenust tutvustav kirjutatud ja suuline informatsioon peab kajastama täpselt pakutavat teenust ning muusikaterapeudi väljaõpet, kvalifikatsiooni ning praktilist kogemust muusikateraapia valdkonnas.
7. Vastutus üliõplaste ja superviseeritavate ees
7.1. Muusikaterapeudist koolitaja ja/või superviisor tegutseb oma kompetentsuse piirides.
7. 2. Muusikaterapeudist koolitaja ja/või superviisor arendab üliõpilaste teadmisi ja oskusi ning teeb kindlaks üliõpilased, kelle puudused võivad takistada nende muusikaterapeudina töötamist.
7.3. Koolitaja/superviisor ei tohi teha teraapiat juhendatavale üliõpilasele, vaid suunab ta mõne teise kvalifitseeritud professionaali juurde.
7.4. Muusikaterapeudist koolitaja ja/või superviisor tagab adekvaatset tagasisidet ja supervisiooni, mis on vajalik kompetentsete professionaalide kujunemiseks.
7.5. Muusikaterapeudist koolitaja ja/või superviisor säilitab konfidentsiaalsuse üliõpilaste edukuse või ebaõnnestumiste osas, arutledes selle üle vaid akadeemilises kontekstis.
7.6. Muusikaterapeudist koolitaja ja/või superviisor võib kliendi või tema volitatud hooldaja loal koolituse eesmärgil jagada asjakohast teavet praktikantidega, keda seob sama konfidentsiaalsusnõue nagu terapeuti.
8. Teadus
8.1. Enne uurimuse alustamist on vajalik katseisikute teadev nõusolek.
8.2. Katseisikuid peab teavitama uurimusega kaasneda võivatest riskidest ja tuludest. Katseisik võib igal ajal katsest loobuda.
8.3. Uurimistulemuste raportis peab katseisikute konfidentsiaalsus olema garanteeritud.
8.4. Kliente hõlmavate uuringute ja teadustööde puhul peab muusikaterapeut esmatähtsaks klientide huve ja ohutust.
8.5. Enne teadustöö alustamist tuleb uuringu läbiviimiseks saada vastava institutsiooni (meditsiini- ja/või akadeemilise asutuse) eetikakomitee luba.
8.6. Teaduslike uurimistööde avaldamisel ja esitlemisel tagab muusikaterapeut tulemuste tõese esitamise ning osutama kolleegide ja/või juhendaja(te) panusele kaasautoritena.
IV osa
Lõppsätted
1. Kõik eeltoodud eetika põhimõtted ja -nõuded kehtivad muusikateraapia ja muusikateraapiliste tegevuste rakendamisel Eesti Muusikateraapia Ühingu liikmetele.
2. Muusikaterapeut peab järgima kõiki asjakohaseid nii Euroopas kui Eestis sätestatud nõudeid.
3. Muusikateraapia valdkonnaga seotud eetiliste probleemide lahendamine on Eesti Muusikateraapia Ühingu pädevuses. Probleemi käsitlemiseks pöördutakse ühingu eetikakomisjoni poole, kaasates vajadusel pädevaid spetsialiste ning järgides neutraalsuse printsiipi.
4. Kui muusikaterapeut täheldab teiste muusikaterapeutide poolt eetikanormide eiramisi, peab ta tegutsema järgnevalt:
- osutama kaasprofessionaalina eetikanormide eiramisele;
- jätkuva eiramise korral pöörduma ühingu eetikakomisjoni poole kirjaliku raportiga.
5. Kui eiramine on tuvastatud, võtab komisjon tarvitusele asjakohased meetmed (seisukohtade põhjendamine, suuline/kirjalik hoiatus, ettepanek erialaühingust välja heitmiseks koos terapeudi pädevuse mitteaksepteerimisega jne, vt EMTÜ põhikirja p. 3.6.).
