Viiul on instrument, mille klassikaliselt tuntud paik on suurte meistrite käes kõrgetel lavalaudadel. Et selliseks meistriks saada, tuleb alustada õppimist juba varases lapseeas. Jättes viiulile kummardades selle kuningliku koha, kasutan ise teda ka inimeste õpetamisel, kes pole alustanud selle instrumendi õppimist 6-aastaselt. Mitte üritades saavutada viiulikonkursside laureaatide kujundamist, vaid lihtsalt võimaldades imetletud pillil mängida jõukohaseid ja lihtsaid lugusid.
Muusikateraapiliselt kujutab see endast pedagoogilist muusikateraapiat. Siin mõjub kaasa muusika ise oma kõikide parameetritega, aga eriline koht on siiski viiuli kui instrumendi õppimisel. Seda esiteks juba oma algmängutasandil vajaminevaga, et seda õigesti teha peab toimina pea ja käte koostöö ja selle käigus korrralduvad nii käte kordinatsiooniprobleemid, kui tähelepanu jagamine mitme valdkonna vahel jne.
Närvisüsteemist rääkides- loo ettevalmistamisel on tegev töökorraldusi sünteesiv eferentne impulss. See on nii mitmekomponendine kui palju on erinevaid lihasgruppe ja mäluliike tegevusse hõlmatud. Kõigepealt- pala muusikaline struktuur, rütm, meloodia, esituse üldplaan; viiulimängu tehnilise poole pealt- mis keeled, mis noodid, millised sõrmed, kuidas liigub poogen- millised strihhid, millised poognaosad.
Loo esitamisel saadetakse see info aferentsete närviteede kaudu ajju ja liidetakse juba mälusse salvestatuga. Seda väljastab sealt aferentne sünteesimpulss, mis lisaks olemasolevale sünteesib kogu aeg juurde tulevat infot- nagu näiteks-esinemisel teine tempo, esinemisnärv, eksimused.
Viiuldaja on oma olemuselt nagu arvuti, tal on nii palju erinevaid komponente oma tegevuses. Ja viiulimäng ise on võrreldav auto juhtimisega. See tähendab, et ükskõik, millises vanuses, ükskõik, milliste muusikaliste võimetega inimene – kui ta süveneb viiulimängu mingilgi määral, ta tegeleb oma keha ja ajuga komplekselt. Lihtsamad lood hõlmavad lihtsamaid aju/mälutsentrumeid, keerulisemad komplitseeritumaid. Treenides selgeks lugu, treenib inimene ka oma tähelepanu, reageerimiskiirust, mälu, komplekset mõtlemist… jm.
Lisaks- täiskasvanule, kes õpib viiulil ära mõnegi loo- annab see positiivsema enesehinnangu. Rõõm muusikast ja musitseerimisest on samuti loomulik kaastegur.
Oma töötoas kavatsen õpilasega näidata ette viiulimängu põhielemendid, rääkida eraldi käte tööst ja sellega seonduvast, esitada mõni lihtne lugu ja rääkida ka sellega seonduvatest tähelepanu, mälu ja käte kordinatsiooni küsimustest, Lõpetuseks on külalistel võimalik proovida ise viiulit mängida.
Oodatud on kõik huvilised. eriti muusikateraapiaga ja pedagoogikaga seotud inimesed.
Urve Purga: “Olen põhihariduselt viiuldaja (TRK 1977-1981), milllele on lisandunud õpingud Tallinna Ülikoolis, muusikateraapia õpingud (2004. A.Pehk. MT Algkursus), visuaalkunstiteraapia (2013 -Täiendkoolitus), psühholoogia õpingud (2014, 2015 Avatud Ülikool). Oma viiuliteraapiaga alustasin Tondi Põhikoolis juhendades erivajadustega laste viiuliringi, mis arenes teraapiliseks muusikakoolituseks koos kontserttegevusega. Töötan praegu samas koolis rehabilitatsiooni meeskonnas ja Tallinna Rahvaülikoolis täiskasvanute viiuliõpetajana. Aastatel 1978-1998 töötasin ERSO-s vioolamängijana. Olen Eesti Muusikateraapia Ühingu liige.”
