„Koos muusikat mängida oli nagu sild, et jõuda kuhugi, /…/ ühte rütmi sattumine oli toetav ja nii hea tunne, nagu tahaks üksteisel käest kinni võtta /…/.“
Töötades Papaveri rehabilitatsioonimeeskonnas muusikaterapeudina, täheldasin oma klientide puhul vajadust sellise kandva silla ja ühtsete rütmide järele, mille kaudu ühendust luua iseenda ja oma teekaaslastega. Vajadust sotsialiseeruda turvalises keskkonnas, kus on võimalik suhelda sarnaste probleemidega inimestega, jagada häbimärgivabalt oma emotsioone ja kogemusi, saada julgust suhtlemisel ning kogeda mõistmist ja kuuluvustunnet oma taastumisteekonnal. Sellest lähtuvalt seadsin oma magistritöö eesmärgiks töötada välja vaimse tervise taastumisele suunatud muusikateraapia tugigrupi sekkumiskava, mis toetab personaalset taastumisprotsessi ning emotsioonidega toimetulekut. Sekkumiskava koostamisel võtsin aluseks psühhoharidusliku õppekava Elavad Emotsioonid (edaspidi EE-õppekava), mis põhineb personaalse taastumise raamistikule (Bakracevic et al., 2021) ning mida integreerisin muusikateraapia meetodite ja tehnikatega.
Muusikateraapia tugigrupi protsessi väljundiks on grupiliikme muusikaline kogemuslugu ehk kogemusloo vorm, milles inimene kirjeldab muusikalisi tehnikaid kasutades oma vaimse tervisega seotud olulisi kogemusi ja elusündmusi, viidates enda jaoks tähenduslikele läbielamistele, ressurssidele, edusammudele ja õppetundidele (Mein, 2023).
Personaalse taastumise kontseptsioon ei tähenda tingimata vaimse tervise probleemi ja selle sümptomite kõrvaldamist, vaid mõtestatud, eesmärgipärase ja väärtustatud elu taastamist (Silverman, 2019). Inimese vaimsest tervisest lähtudes on taastumine lootuse leidmine ja säilitamine, mõistes ning teadvustades sealjuures oma tugevusi ja nõrkusi, isiklikku autonoomsust ja sotsiaalset identiteeti, oma elu eesmärki ja tähendust ning positiivset enesemääratlust (Patel et al., 2018). Vaimne haavatavus on sagedane personaalse taastumise mõjutegur ja vaimse tervise halvenemise põhjus, mis tekitab nii üksikisikule kui ka ühiskonnale suuri kahjusid, seetõttu on vajalik vaimse tervise edendamisel arendada uuenduslikke sekkumisi (Poulsen, et al. 2022).
Muusikateraapia võimalusi personaalse taastumise toetamisel on uurinud mitmed autorid. McCaffrey (2018) väidab, et muusikateraapia paindlikkus ja kohandatavus soodustavad taastumisprotsessi, võimaldades kogeda tunnustust, lugupidamist ja aktsepteerimist. Rolvsjord (2018) uuris muusikateraapia rolli taastumisele suunatud teenuste raames ning leidis, et
- muusikateraapia toetab personaalset taastumist, soodustades positiivseid emotsioone, kogemusi ja heaolutunnet; luues eduelamusi, et inimene on suuteline; võimaldades ennast taas leida ja olla sotsiaalselt aktiivne.
- muusikateraapia lisaväärtuseks üldisele teenuse osutamisele on loovad tegevused, eriline eneseväljenduse viis ning ressurssidele orienteeritud lähenemine.
- muusikateraapia soodustab ka teiste teenusekomponentide kasutamist, hõlbustades emotsioonidele ligipääsu, parandades suhtlusoskusi ja motiveerides osalema teistel teenustel.
Grupis musitseerimise kogemus loob võimaluse mitteverbaalseks eneseväljendamiseks ja suhtlemiseks (Carr et al., 2017). Teistega koos musitseerimine võimaldab luua ühendust rütmide kaudu ning kogeda turvalisust ja aktsepteerimist. Koosmäng aitab suurendada sotsiaalset integratsiooni, parandada meeleolu ja heaolutunnet (Faulkner, 2017; Perkins et al., 2016).
Tegevusuuringus, mis kestis 2022. aasta veebruarist kuni 2023. aasta aprillini, osales kokku 11 rehabilitatsiooniteenusel olevat depressiooni ja/või ärevushäire diagnoosiga täiskasvanud inimest ja kaasgrupijuht.
Uuringu tulemused näitasid negatiivsete tunnete vähenemist ning üldist paranemist emotsioonidega toimetulekul ja taastumise edenemisel. Statistiliselt oluline muutus avaldus positiivsete tunnete võrdlemisel, mis näitas, et osalejatel paranes suutlikkus kogeda positiivseid tundeid. Osalejad tõid välja, et muusikateraapia tugigrupp suurendas nende eneseteadlikkust ja sotsiaalset julgust, võimaldas kogeda kuuluvustunnet ning jagada oma muresid turvalises stigmavabas grupikeskkonnas.
Tugigrupis kogetud toetav ja turvaline õhkkond soodustas enda avamist ning eneseteadlikkuse ja -väärtustamise kasvu. Muusikateraapia tehnikad pakkusid osalejatele eneseületust ning võimaldasid selle kaudu kogeda eduelamusi, mis suurendasid nende enesekindlust ja rahulolu, (Kwan ja Clif, 2018). Ühistes improvisatsioonides said osalejad kogeda toetust ning toetada teisi. Olulise väärtusena toodi välja, et tugigrupi protsess võimaldas jagada oma lugu ning õppida teiste lugudest. Teineteisele toeks ja kasuks olemine tekitas osalejates tunde, et hoolimata oma vaimse tervise probleemist on nad väärtuslikud ja kasulikud. Hästi toimiva tegevusena toodi esile oma kogemuste ja läbielamiste jagamist valitud eestikeelse laulu ja laulusõnade analüüsi kaudu, mis aitas oma lugu paremini edasi anda ja mõista.
Muusikateraapia tugigrupi protsessi ühe kõige olulisema teemana ning samas ka suurima väljakutsena tõid osalejad välja oma personaalse muusikalise audiovisuaalse kogemusloo salvestamist ning esitamist, mis tekitas samaaegselt vastupanu ja ärevust, kuid ka põnevust, eduelamust ja rahulolu. Muusikalise kogemusloo esitamine grupile ning sellele järgnenud refleksioon ja grupikaaslaste peegeldused vähendasid osalejates enesekriitikat. Kogeti positiivseid muutusi, grupi toetavat mõju ning enesekindluse ja sotsiaalse julguse tõusu.
Uurimustulemuste põhjal võib väita, et muusikateraapia tugigrupi protsess ja sealhulgas muusikalise kogemusloo loomine toetasid tervikuna osalejate personaalset taastumist ja emotsionaalset toimetulekut, kasvatades positiivseid emotsioone ja heaolutunnet. Osalejad hakkasid iseennast rohkem märkama ja väärtustama. Tugigrupis eduelamuste kogemine soodustas ka väljaspool gruppi julgemalt sotsialiseeruma ning toetas uute olukordadega kohanemist. Suurenenud enesekindlus, suhtlemisjulgus ja eneseväärtustamine tekitasid soovi jätkata enesearenguga ning säilitada positiivsust, mida grupis kogeti. Uurimuse tugevusteks on muusikalise kogemusloo uudsus ning loomulikus töökeskkonnas praktiliselt testitud ja rakendatav sekkumiskava koos juhiste ja kommentaaridega, millega on võimalik lähemalt tutvuda minu 2023 kevadel kaitstud magistritöös.
Maili Mein, MSc, muusikaterapeut (tase 7), leina- ja kogemusnõustaja, pereterapeut (väljaõppes), Eesti Muusikateraapia Ühingu juhatuse esimees
Viited
Bakracevic, K., Zorjan, S., Tement, S., Christie, L. & Musil, B. (2021). Emotions in our lives: the evaluation of a user-centered training course “living e-Motions” in the context of recovery of people with mental health challenges. Mental Health Review Journal. https://doi.org/10.1108/MHRJ-03-2021-0021
Carr, C.E., O’Kelly, J., Sandford, S. & Priebe, S. (2017). Feasibility and acceptability of group music therapy vs wait-list control for treatment of patients with long-term depressioon. Trials, 18, 149. https://doi.org/10.1186/s13063-017-1893-8
Faulkner, S. (2017). Rhythm2Recovery: A model of practice combining rhythmic music with cognitive reflection for social and emotional health within trauma recovery. Australian and New Zealand Journal of Family Therapy, 38, 627–636. https://doi.org/10.1002/anzf.1268
Kwan, C.K. & Clif, S. (2018). Exploring the processes of change facilitated by musical activities on mental wellness. Nordic Journal of Music Therapy, 27(2), 142–157. https://doi.org/10.1080/08098131.2017.1363808
McCaffrey, T. (2018). Evaluating music therapy in adult mental health services: Tuning into service user perspectives. Nordic Journal of Music Therapy, 27(1), 28–43. https://doi.org/10.1080/08098131.2017.1372510.
Mein, M. (2023). Muusikateraapia tugigrupi sekkumiskava Elavad Emotsioonid vaimse tervise taastumise toetamisel.
[Magistritöö, Loodus- ja terviseteaduste instituut, Tallinna Ülikool]. Muusikateraapia tugigrupi sekkumiskava Elavad Emotsioonid vaimse tervise taastumise toetamisel | ETERA
Patel, V., Saxena, S., Lund, C., Thornicroft, G., Baingana, F., Bolton, P., Chisholm, D., Collins, P.Y., Cooper, J.L., Eaton, J. & Herrman, H. (2018). The lancet commission on global mental health and sustainable development. The Lancet, 392(10157), 1553-1598. https://doi.org/10.1016/S0140-6736(18)31612-X
Perkins, R., Ascenso, S., Atkins, L., Fancourt, D. & Williamon, A. (2016). Making music for mental health: how group drumming mediates recovery. Psychology of Well-Being, 6(11). https://doi.org/10.1186/s13612-016-0048-0.
Poulsen, C.H., Egmose, C.H., Ebersbach, B.K., Hjorthøj, C. & Eplovet, L.F. (2022). A community-based peer-support group intervention “Paths to EvERyday life” (PEER) added to service as usual for adults with vulnerability to mental health difficulties – a study protocol for a randomized controlled trial. Trials, 23, 727. https://doi.org/10.1186/s13063-022-06670-6
Rolvsjord, R. (2018). Music therapy in a recovery-oriented unit: A qualitative study of users’ and staff’s experiences with music therapy in mental health care. American Journal of Psychiatric Rehabilitation, 21(1–2), 188–215. https://hdl.handle.net/1956/23603
Silverman, M. J. (2019a). Comparing educational music therapy interventions via stages of recovery with adults in an acute care mental health setting: A cluster-randomized pilot effectiveness study. Community Mental Health Journal, 55, 624–630. https://doi.org/10.1007/s10597-019-00380-1
Silverman, M. J. (2019b). Quantitative comparison of group-based music therapy experiences in an acute care adult mental health setting: A four-group cluster-randomized study. Nordic Journal of Music Therapy, 28(1), 41–59. https://doi.org/10.1080/08098131.2018.1542614
