Hääl on inimese vahetu kontakti loomise, vajaduste ja soovide väljendamise meedium siia maailma sündmisest saadik. Indias kannab ta nimetust “muusikainstrumentide kuninganna”, mis on iga muusiku, nii laulja kui instrumentalisti, esimene musitseerimispill. Märkimisväärne on ka fenomen, et keha seisundeid tajuv neurotseptsioon reageerib kõige kiiremini hääletoonile ning seejärel alles miimikale ja kehakeelele. Vaimse tervise akna läbi vaadates on hääl oma olemuselt kõige loomulikum, siiram, elavam ja paindlikum eneseväljenduspill. Selle kõlades, kõrgustes, intensiivsuses, rütmides väljenduvad nii intrapersonaalsed füsioloogilised, emotsionaalsed, psühholoogilised, mentaalsed, vaimsed kui interpersonaalsed sotsiaalsed väljendatud ja väljendamata aspektid.
Foto (erakogu): Eve Lukk
Häälepillil mängimise teeb väga keeruliseks asjaolu, et mängija ja pill ise on ühes isikus, pole võimalik distantseeruda ega eralduda. Hääl võib kogemata reeta saladusi, mida ei soovi väljendada. Eriti, kui puudub usaldus ja ei tea, missugused tagajärjed ja karistus hääleka sõnumiga kaasnevad. Keeruline on ka siis, kui ohutunne on liiga kõrge, turvalisusetunne liiga habras ja haavatav ning psüühliste kaitsete ja toimetulekuga seotud ülekontroll tugev. Sellise ebakindluse taustal kõlab elu saatusesümfoonia, milles rusikalöögi rütmidena eenduvad päritoluperedes kujunenud ja sotsiaalkultuurilise ühiskonna raamide sees kehtestatud hääle kasutamise reeglid, mis on tihti hääle eheduse surunud tundeookeani süvakihtidesse peitu.
Vaimse tervise häired suunavad pilgu mitmetele eneseväljendusega seotud kitsaskohtadele. Esmalt sellele, et inimese loomulik emotsioonide, tunnete, vajaduste, unistuste, uskumuste, arusaamiste ja julgete seisukohtade väljendamise hääl on jäänud sotsiaalsete maskide varjumaailma labürindis iseenda püünislõksu. Teisalt võib olla see viide tõsiasjale, et inimese päris-mina ja hääl on mattunud häbistamise, süütunnete ja hirmu raskete kihtide alla, mida ei saa lihtsalt nipsust paljastada. Seepärast on psühhoterapeutilises muusikateraapias oluline võimaldada kliendil enda hääle asenduseks leida esialgu kindla vormiga temast eraldiolev muusikainstrument. Pillil mängides on kergem valetada, vigurdada ja selle kõladesse ennast ja ka oma valud peita niikaua, kuni on tekkinud usaldus ja valmisolek ehe hääl ja tõde välja lubada.
Minu kauaaegne kogemus vokaalse muusikaterapeudina on näidanud, et soov nii või naa laulda on paljudel sisemise kutsumisena alles. Samuti pole kadunud inimese ürgne vajadus vabalt häälega veidi lapselikult vigurdada, lollitada, häälikute ja sõnadega mängida ning kogu kehaga rõõmustada. Häälele vabadust andes saab kohtuda siselaps-arhetüübi kaudu tõelisema ja võimestunud minaga. Mida eelarvamustest vabam ja mängulisem on inimese hääle kasutamine, seda vabam, paindlikum, loovam, julgem, ekperimenteerivam saab olla rahuldust pakkuv eneseväljendus ennastjuhtiva ja end normaalselt väärtustava inimesena sotsiaalses maailmas.
Mänguliste ja lõdvestavate hääletöö tehnikate, hääleimprovisatsiooni, terapeutilise laulmise, laululoomise ja kogemuse refleksiooni kasutamine loob klientidele enesesõbraliku loomeruumi enesekindlust toetavaks ja end väärtustavaks protsessiks, mis ei eelda muusikalist kirjaoskust ega ka laulmisoskust. Pigem saab psüühikahäirega või muul põhjusel isolatsiooni jäänud või endaga pahuksis inimene võimaluse oma hääle, päris-mina, minatunnetuse ja kehameelega taas sõbraliku kontakti luua. Teraapias saab ta omandada oskusi, et seda väärtuslikku ühendusetunnet edaspidi võimekamalt igapäevaelus säilitada ja hoida. Minu kliendid on väljendanud, et nad on leidnud läbi häälekogemuste uutmoodi pilgu ja tänuväärsed võimalused oma tõelisema mina juurde tagasi pöördumiseks. Kui inimene kasutab oma häält, siis on ta kogu aeg aktiivses seisundis. Teraapia teekonnal ennast aktiivselt kuulates ja tajudes, enda personaalseid ja sotsiaalseid suhtluspiire ümber seadistades, neid piire erinevatel põhjustel laiendades või kitsendades saab ta teha pidevalt valikuid teisiti käitumiseks, väljendamiseks, toimimiseks, eksperimenteerimiseks ja teadlikuks muutumiseks, mis tasapisi peegeldub analoogses elutervemas ja normaliseerunud käitumises ka igapäevases elus ja suhtluses.
Vokaalses muusikateraapias kasutan häälepilli mitmekülgseid rakendusvõimalusi erinevates sümboolsetes funktsioonides. Alljärgnevalt käsitlen lühidalt neist olulisemaid.
Hääl on vibroakustiline eneseregulatsiooni pill, mis puudutab, korrastab ja raputab käteta kehameelt ja toetab autonoomse närvisüsteemi maandust, tasakaalustumist ja eneseregulatsiooni võimekust. Hääl ja hingamine on mõlemad uitnärviga ühenduses autonoomse närvisüsteemi komponendid, mida inimene saab tahtlikult suunata, et juhtida kehaenergia taset elujõu suurendamise suunas või ülekeeva tundeenergia jahutamise ja rahunemise suunas. Siin on vahetul ja autentsel häälel väga tähtis roll enesetunnetuse, kehataju ja kohalolu loomiseks siin-ja-praegu. Terapeut on kaasreguleeriva toetaja ja koosreguleerija rollis. Tehnikatest sobivad häälekad hingamis- ja hääle projitseerimisharjutused, samuti häälega progressiivne (lihas)lõdvestus. Oluline on, et teraapiasuhte loomise algusjärgus oleks kliendil võimalus valida katsetamiseks sümboolselt oma privaatruum kas lamavas asendis, istudes või seistes, mis näo ja silmad teiste pilkude alt välja jätaksid. Teise inimese poolne (sh terapeut, kaaskliendid) ’jõllitamine’ tõstab ärevuse taset ja suurendab veelgi ülikriitilist enese kontollimise vajadust ja kaitseseisundiga seotud vastupanu. Toetav on ka kliendiga läbiräägitud taustmuusika kasutamine.
Võid katsetada ise ja koos kliendiga järgmist lühiharjutust rahunemise suunas.
1. Istu sirgelt, täistallad maas. Kujutle enda kehameele sisse pinge mõõdik 0-100 vertikaalskaalal. 0 tähendab, et pinge puudub täiesti. 100 tähendab talumatut pinget ja üle 50 skaala osa ülepinget, 40-50 head optimaalset pinget füüsiliseks ja vaimseks tööks.
2. Positsioneeri tähelepanuga oma pingeseisund siin-ja-praegu. Hinga selles positsioonis sisse ja välja ohates liigu tähelepanuga paar pügalat allapoole. Jätka sellest kohast sarnaselt häälides hingamist, kuni oled jõudnud keskendudes skaala seisus soovitud numbrini (n 20-30 pügalat) lõdvestud tundeni.
Hääl on emotsioonide, sotsiaalsete tunnete, akustiliste sümbolitega sõnumite edastamise pill. Inimese hääle tekitamise organit ehk kõri võib käsitleda sümboolselt psühho-emotsionaalse ventiilina, mida saab lahti või kinni keerata vastavalt olukorra ohtu ja vajadusi hinnates. Kuid see ventiil võib olla erinevate emotsionaalsete valusate kogemuste tõttu kinni kiilunud või roostes ja sellepärast on vaja seda väga tundlikult käsitleda. Näiteks õlitada armastuse ohete, usalduse häälekate paide ja soojustundega. Häälepillil saab häälides ja lauldes välja elada nii kibedaid ja valusaid kui magusaid ja joovastavaid elamusi, neile võrdselt au andes häälega improviseerides, lihtsaid väelaule, loitse ning positiivset afektiivsust suurendavaid enesekinnitusi luues ja lauldes. Kui kliendil on keeruline oma väelaulu või väärtustavat afirmatsiooni luua, siis on abiks ka juba loodud väelaulu välja pakkumine, mudeldamine, ette laulmine ja kooslaulmine. Näiteks toon grupiteraapias sündinud loitsu sõnad, millele saab ise viisi luua: Armastus on ainuke vägi, mis tõeliselt loeb siin päikese, kuu ja tähtede all.
Hääl on suurepärane enesekehtestamise, oluliste vajaduste väljendamise ja piiride seadmise oskuse treenimise pill, et vajadused ja seisukohad õigel ajal julgelt, vapralt, südames läbikaalutult oma sõnumi võimu uskudes välja öelda ja eriti siis, kui on vaja arukalt seista sotsiaalsete suhete lahinguväljal väärtuslikke sõnumeid edastades. Teraapia soodustav turvaruum koos häälekate rollimängude ja duettidega loob samm-haaval kliendile neurofüsioloogilise enesekindlama aluspinnase, andes väärtusliku, teadliku ja mõtestatud võimu enese üle.
Kõige eelneva juures on muusikaterapeudi enda hääl väga oluline muusikainstrument terapeutiliste muutuste võimaldamisel. Muusikaterapeudi häälemuusika on lakmuspaber kliendiga sõnalisel suhtlemisel nii vestluses, dialoogis, refleksioonis, peegeldamises, ette laulmises ja harjutuste mudeldamises. Muusikaterapeudi sõnadeta ja sõnumitega hääl kõlab kliendi/klientide julgustamiseks, ergutamiseks, ettepanekuteks, rahustamiseks, sotsiaalsete piiride seadmiseks, läbirääkimisteks, pausideks, pidurdamiseks, lohutamiseks, tunnustamiseks, transiinduktsiooniks ehk kliendi oskuslikuks juhtimiseks lõdvestusseisundisse, modelleerimiseks, ettelaulmiseks, akustiliste sümbolite võimendamiseks, tonaalseks või rütmiliseks hoidmiseks improvisatsioonis ja paljude teise terapeutiliste tehnikate kaasamiseks teraapiasuhtes. Seepärast on vokaalsed oskused ja vokaalne paindlikkus muusikaterapeudi töös vältimatu treenimis- ja arendusala.
Eve Lukk, PhD,
vokaalse suunaga muusikaterapeut
loovterapeut
superviisor ja coach
