Käisin 2023. aasta sügisel Erasmus akrediteeringu kaudu Hollandis õpirändel. Nädalase õpirände peamine eesmärk oli osaleda rahvusvahelisel BiM koolitusel, saada uusi praktilisi teadmisi ja tööriistu, mida kasutada sensoorse integratsiooni häirega õpilastega (sh autistidega). Samuti näha, kuidas käib töö Hollandi erivajadustega laste päevakeskuses ning haigla lasteosakonnas.
Koolituspäevad algasid vara ja olid pikad ning sisutihedad. Meeldis, et koolitusel osalejad said üksteise peal praktilisi harjutusi läbi viia ja üheskoos kogemuste üle arutleda.
BiM koolitus algas sellest, et iga koolitaja tutvustas oma teed BiM meetodini. Minu lugu algas juba 7 aastat tagasi, kui olin BiM meetodi (Body in Music) looja Patrick Meuldijkiga esimest korda kirjavahetuses. Mäletan hästi, et otsisin Google kaudu baasstimulatsioonile põhinevaid muusikalisi meetodeid, mida erivajadustega lastega kontakti loomise eesmärgil kasutama hakata. Vahel tundus, et ainuüksi muusika kuulamisest ei piisa ning oleks vaja veel midagi, mis neid emotsionaalselt haaraks. Nii ma siis asusin BiM meetodi hollandikeelset kodulehte tõlkima ja sain sealt esimese sisendi, mille põhjal hakkasin ise praktikas katsetama. BiM tundus midagi, mille kohta tahtsin rohkem teada saada ja nii ma proovisin mitmel aastal leida rahastust ja võimalusi koolitusele minemiseks.
BiM meetodi looja on Hollandi päritolu Patrick Meuldijk. Selle meetodi puhul on tegemist kehapõhise – baasstimulatsioonile põhineva meetodiga, kus muusikakogemuse pakkumiseks kasutatakse instrumentaalmuusikat koos sensoorsete kogemustega. Kokku on välja töötatud 34 tegevust. Iga BiM tegevus lähtub konkreetsest muusika karakterist ning sobivast materjalist, mis üheskoos aroomiõliga pakuvad terviklikku kogemust, mis aitavad kaasa sensoorse info töötlusele. BiM tegevusi on võimalik kohandada vastavalt klientide vajadustele ning kasutada nii individuaalteraapiates kui ka väikegruppides, nii laste kui eakatega. Eristatakse nii rahustavaid kui ka aktiveerivaid tegevusi, mille valikul lähtutakse alati teraapia eesmärgist. BiM meetod võib toetada nii emotsionaalseid, sotsiaalseid, kognitiivseid, motoorseid oskusi kui ka sensoorset ja muusikalist arengut.
BiM on praktikas palju spetsiifilisem kui olin esmapilgul arvanud. Igal muusikapalal on nö oma koreograafia ja/või trajektoor, mida mööda sensoorne vahend nagu nt pall, pehmed kindad, lehvikud vms keha vastas liiguvad. Kõik see eeldab seda, et “bimmija” tunneb muusikapala ning hindab samaaegselt klienti, kellele muusikakogemust pakub. Hästi oluline on märgata muutusi kliendi kehakeeles ja miimikas, eriti kui sõnaline eneseväljendus puudub, et vajadusel seda kogemust kohandada või muuta.
Tegevuste valikul on vaja lähtuda teraapia eesmärgist. Nt kui eesmärgiks on lõõgastumine ja rahunemine, võib terapeut eelistada ühte BiM tegevust, kus lõhnastab täispuhutud palli lavendliõliga ning hakkab selle palliga keha piirjoonel liikudes muusikat imiteerima ja väikest survet avaldades muusika dünaamikat ja liikumisi edasi andma. Lõhnastatud vahendeid hoitakse tavaliselt eraldi karpides, et aroomid omavahel ei seguneks. Kindlasti tasub kaaluda, kas eeterlik õli on klientide jaoks vastuvõetav või mitte. Vajadusel saab õli ka välja jätta.
Foto (erakogu: Kertu Rummel)
Tulevikumuusikana tahaksin neid kahte koolitajat: Patrick Meuldijk ja Door Visser kindlasti Eestisse kutsuda, kuna näen, et BiM on midagi, mis leiaks rakendust nii haridussüsteemis kui ka rehabilitatsioonisüsteemis, kus tegeletakse SI (sensoorse integratsiooni) häirega inimestega. Igal juhul kasulik tööriist, mida muusikateraapias kasutada.
Lisainfo: https://bim-werkwijze.info/home/
Kertu Rummel koos BiM meetodi koolitajatega Patrick Meuldijk ja Door Visser Hetk BiM koolituselt Hollandis. Foto (erakogu: Kertu Rummel)
Kertu Rummel, MSc, muusikaterapeut tase 7, pereterapeut väljaõppes
