Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Täiendkoolituskeskus Muusikateraapia põhikursuse lõputöö 2024

Inimese vaimne tervis ja selle seisund on tänapäeval väga aktuaalsed teemad. Vaimset tervist ei käsitleta tänapäeval enam kui vaid psüühikahäire või psüühilise puude puudumist vaid vaimne tervis on oluline ja lahutamatu osa inimese tervisest. Vaimse tervise temaatika puudutab kõige erinevamaid sihtrühmi ning on iseenesest ajas muutuv seisund, mis omakorda viitab inimese võimele ennast teostada, osaleda sotsiaalsetes suhetes, luua lähisuhteid ja panustada ühiskonda. Vaimset tervist saab hoida ning edendada, tugevdades vaimse tervisekaitsetegureid ja vähendades riskitegureid (Terviseinfo.ee, 2022).

2020.a. elas maailmas ligikaudu 1,1 miljardit nägemispuudega inimest, kellest hinnanguliselt 43 miljonit olid pimedad ning 295 miljonit mõõduka kuni raske nägemispuudega (Bourne et al., 2020). Eestis oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel 31.09.2023.a. seisuga registreeritud 2044 nägemispuudega inimest, kellest 124 olid lapsed (0-17.a.), 634 tööealised (18-63.a.) ning 1286 eakad (64+.a.). 2018-2023 statistikast nähtub, et nägemispuudega inimeste arv on sellel perioodil püsinud enam-vähem samas suurusjärgus (Sotsiaalkindlustusamet, 2023).

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateraapia põhikursuse praktika raames viidi läbi praktika pimeda individuaalkliendiga. Teadlikkusest muusika mõjust ning muusikateraapia vajalikkusest töös erinevate sihtrühmadega, otsustati edasi töötada just vaegnägijate ja pimedate sihtrühmaga. Lähemalt uuriti muusikateraapia teostatavust, võimalusi ja perspektiivi vaegnägijatega grupitöö käigus ja seda just positiivse vaimse tervise edendamise seisukohalt. Teraapia protsess toimus kümne seansi vältel. 

Grupp moodustus üleskutsele reageerinud seitsmest täiskasvanud inimesest kellest 5 olid pimedad (6 naist ja 1 mees vanuses 46-72 aastat). Pimedatest 4 olid sündinud pimedana ning 1 jäänud pimedaks oma elu ajal. Kokku viidi 2023.a. sügisel läbi 10 muusikateraapia seanssi. Seansid toimusid iga nädal, üks kord nädalas. Ühe seansi pikkuseks oli 90 min. Peamise meetodina kasutati humanistlik-eksistentsiaalset lähenemist: ressursile orienteeritud muusikateraapia toetaval tasandil. Andmete kogumiseks viidi osalejatega läbi poolstruktureeritud küsimustikuga eel- ja lõpuintervjuud, analüüsiti salvestatud seansside sisu, kasutati seansside ja visuaalset vaatluste märkmeid.  Iga seansi alguses ja lõpus paluti grupis osalejatel hinnata enda subjektiivset enesetunnet skaalal 1-5.

Kõikide seansside puhul tõusis osalejate (subjektiivne) enesetunne, mis viitab, et kokkuvõttes kõik rakendatud meetodid ja tehnikad (sekkumised) soodustasid osalejate vaimses tervises positiivseid muutusi, lähtudes nende grupiga liitumise ja isiklikest eesmärkidest ja vajadustest. Erinevate muusikapalade kuulamine koos aruteluga kasvatas vaimse tervise komponentidest enesehinnangut ja -kindlust. Individuaalsete lugude toomine gruppi oli grupiliikmete jaoks väljakutse ning nõudis eneseületamist – sellega laotati teiste ette laiali osa enda sisemaailmast. Muusika kuulamisega seotud arutelud andsid uusi kogemusi, avardasid teadmisi muusika mõjust iseendale (teadvustamine) ning avasid grupiliikmete seni avastamata külgi. Kõige laiem positiivne mõju erinevatele vaimse tervise komponentidele oli grupiimprovisatsioonidel. Koos pillide õppimisega tõstsid need grupiliikmete enesehinnangut ja -kindlust, mis omakorda suurendas motivatsiooni ja algatusvõimet. Märgatavalt paranes grupiliikmete enesetunne ning ühine tegevus andis hoogu kuuluvustunde süvenemisele. Ka varasemad uuringud on näidanud, et ühislooming, nt grupiimprovisatsioon, annab grupi liikmetele positiivse kogemuse, suurendab enesekindlust ja kuuluvustunnet, läbi mille tugevdatakse ühtlasi grupiliikmete minapilti (Rummel, 2014).  Kõige madalama hinnangu said küll sekkumised „Keha kui pill“ning „Häälestusmäng“, mis toimus koostööna kahes grupis, kuid statistiliselt nende eristumist teistest sekkumistest ei olnud võimalik tuvastada. Samas, osadel grupiliikmetel tõstsid need sekkumised enesehinnangut ja –kindlust ning suurendasid algatusvõimet. Keerulisemateks ja harjutamist nõudvamateks sekkumisteks osutusid ka muusikaline rännak ning  hetkemeeleolu väljendamine pilliga.

Pille kasutati kümnest toimunud seansist üheksal ning nende kasutamine erinevates sekkumistes kasvatas enesekindlust, suurendas algatusvõimet, parandas kuuluvustunnet ning andis uusi teadmisi ja kogemusi. Kahekümne kolmest kasutuses olnud pillist valiti vähemalt ühel korral 15 erinevat instrumenti. Populaarseimad olid Koshi kellad, kalimbad ning käsikellad. Tähelepanek, mis tehti protsessi käigus – pillidega tutvumiseks on vaja varuda rohkem aega, kui nägijatel seda tarvis on. Kasuks võiks tulla varasem helisalvestis, kus kirjeldatakse pille, nende mängutehnikat ning kus saab kuulata pillide kõla. See võiks olla kasutusel eraldi õppematerjalina vaegnägijate muusikateraapilises töös. Pillide valik peaks olema mitmekesine, et see rahuldaks erinevate füüsiliste võimetega vaegnägijatest kliente. Pillid ja pilliõpe olid kahtlemata üks enim grupiliikmeid paeluvatest tegevustest läbi kogu protsessi. Vaimse tervise komponentidest toetasid need tugevalt uute teadmiste ja kogemuste saamist, käsitsus- ja mänguoskuse areng suurendas usku oma ressurssidesse ning kasvatas enesehinnangut ja –kindlust. Pillid pakkusid emotsionaalset rõõmu, tekitasid uudishimu ja parandasid enesetunnet.

Väga kõrgelt hinnati grupitööd kui koostöö vormi vaimse heaolu loomisel grupis endas, antud grupp hakkas kohe esimesest seansist koos tööle. Oli tunda ja näha vastastikust usaldust, aktsepteerimist ja hinnanguvaba toetust. Samuti kasvas osalejate enesekindlus ning julgus. Muusikateraapiline töö grupis suurendas ning kinnitas kuuluvustunnet. Grupp töötas väikese mikrokosmosena ning grupi läbiviijal õnnestus gruppi motiveerida ja julgustada tegutsema. Enese proovile panek ja isiklikud õnnestumised motiveerisid julgemalt katsetama ning ennast senistest pingetest vabastama. Asjaolu, et keegi ei lahkunud grupist, peeti juba iseenesest tähelepanu väärivaks ja ning positiivse edasiliikumise indikaatoriks.

Andres Kalamees, MTÜ Ühiselt (superviseeritav muusikaterapeut)

Viited

Rummel, K. (2014). Eesti pimedate muusikaliste harrastuste võimalused ja vajadused. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool. Kunstide Instituut. Kunstiteraapia osakond. Tallinn, 2014.

Sotsiaalkindlustusamet. (2023). Puuetega inimeste üldine statistika 30.09.2023. Leitav aadressilt https://epikoda.ee/spetsialistile/statistika , 06.01.2024 

Terviseinfo.ee. (2022). Vaimse tervise edendamine. Leitav aadressilt https://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis/vaimse-tervise-edendamine , 06.01.2024